• Kasutatud kirjandus
  • Kordamisküsimused
  • Vastus (õige ja vale)
  • Selgitused vastuste juurde
  • Arvuti komponendid ja arhitektuurid




    Download 145.06 Kb.
    bet6/6
    Sana21.03.2017
    Hajmi145.06 Kb.
    1   2   3   4   5   6

    C.1.3.4 Erinevaid arvuteid


    Erinevad inimesed võivad hinnata arvutisüsteeme eri aspektidest. Vaadakem mõnda neist.

    Arvuti projekteerija” näeb arvutit “elementaarosadest” koosnevana (näit. trükkplaadid, integraalskeemid, arhitektuuri komponendid, loogikaventiilid jne), mis on üksteisega jäigalt ühendatud.

    Assembler programmeerija” vaatab süsteemi kui “funktsionaalsetest üksustest” koosnevat komplekti (näit. protsessori registrid, ALU, mälud, välisseadmed jne), mis on jäigalt ühendatud siinidele ning mis on võimelised täitma ainult masinkäskudes kirjeldatud operatsioone just sel viisil, nagu projekteerija või protsessor neid ette on määranud.

    Kõrgema taseme programmeerija” vaatleb süsteemi kui "virtuaalset arvutit", mis on võimeline täitma programme, mida on kirjeldatud valitud keeles, tavaliselt programmeerija määratud sobivate andmestruktuuridega.

    Kasutaja” vaatepunktist on arvuti “teenusepakkuja” ja/või “käsutäitja” (tehes seda, mida operatsioonisüsteem ja/või kasutajat huvitav rakendus ette kirjutab).

    Rõhutagem siinkohal, et eespool tutvustatud arhitektuur kui ka protsessori töömudel on täiesti üldine ja sellele toetuvad peaaegu kõik süsteemid, millega me igapäevaselt suhtleme.

    Kõigile arvutisüsteemidele, serveritest ja personaalarvutitest (PC-d) kuni niinimetatud manussüsteemideni, mis on peidetud lõppkasutaja eest (mobiiltelefonid, digitaalmärkmikud ehk PDA-d, seadmetes nagu mängukonsoolid, Playstation, kodumasinate juhtimisseadmed jne.), on omased samasugune arhitektuur ja need toimivad samalaadsele mehhanismile, mida on eespool kirjeldatud, sõltumata nende kasutusalast ja rakendusest (näiteks pigem süsteemiplaadid kui süsteemikiibid).

    Kasutatud kirjandus


    [HVZ01] Hamacher, C., Vranesic, Z., and Zaky, S. “Computer Organization”, McGraw-Hill, 5th edition, 2001

    [S02] Stallings, W. “Computer Organization and Architecture”, Prentice Hall, 2002.

    [T05] Tanenbaum, A.S. “Structured Computer Organization”, Prentice Hall, 2005.

    [HP02] Hennessy, J.L., Patterson, D.A., Goldberg, D. “Computer Architecture: A Quantitative Approach”, Morgan Kaufmann, 2002.

    [PHALS04] Patterson, D.A., Hennessy, J.L., Ashenden, P.J., Larus, J.R., Sorin, D.J. “Computer Organization and Design: The Hardware/Software Interface”, Morgan Kaufmann, 2004.

    Kordamisküsimused



    Küsimus 01

    Järgnevas valikus on üks vale lause. Leidke see.



    Vastus A) Arvutisüsteem on masin, mis on võimeline täitma programme.

    Vastus B) Arvuti füüsiline struktuur ei muutu, ehkki see suudab lahendada erinevaid probleeme

    Vastus C) Iga arvutisüsteem suudab täita ainult neid programme, mis on kirjutatud teatud programmeerimiskeeles.

    Vastus D) Arvutiprogramme võib kirjeldada inimesele arusaadavates keeltes
    Küsimus 02

    Arvutis olev mäluseade:



    Vastus A) sisaldab täidetava programmi andmeid ja käske

    Vastus B) on protsessori füüsiline osa

    Vastus C) võimaldab kasutajal andmeid sisestada

    Vastus D) säilitab kõiki arvutis sisalduvaid programme ja andmeid
    Küsimus 03

    Järgnevas sisend/väljundseadmeid puudutavas väites on üks vale lause. Näidake, milline.



    Vastus A) Programmi ei saa täita ilma sisend/väljundseadmeta

    Vastus B) Sisend/väljundseadmed on olulised selleks, et programm saaks oma tulemusi välismaailmale edastada.

    Vastus C) Klaviatuur on sisendseade.

    Vastus D) Arvutisüsteem peab teadma välisseadet, millega ta tahame kommunikeeruda.
    Küsimus 04

    Siin on:


    Vastus A) seade, mis võimaldab süsteemil olla ühenduses võrguga

    Vastus B) ühetaoline registrite komplekt protsessori sees, mida protsessor kasutab üldistel eesmärkidel

    Vastus C) loogiline struktuur, mis ühendab üht või mitut arvutit

    Vastus D) füüsiline struktuur, mis loob elektroonilise ühenduse kahe või enama seadme vahel
    Küsimus 05

    Milline järgmistest parameetritest sobib pigem välisseadme kvaliteedi kui arvuti jõudluse kirjeldamiseks? Vastus A) Protsessori parallelism



    Vastus B) Mälu parallelism

    Vastus C) Protsessori taktsagedus

    Vastus D) Monitori resolutsioon
    Küsimus 06

    Arvutit võib vaadelda mitmest erinevast vaatepunktist ja mitmel eri viisil Seda silmas pidades valige ebaõige lause järgmiste hulgast:



    Vastus A) Arvutit võib vaadelda kui elementaarsetest osadest (st elektronskeemidest, loogikaventiilidest jne) koosnevat üksteisega sobivalt ühendatud kogumit.

    Vastus B) Arvutit võib vaadelda kui funktsionaalsetest osadest (st. protsessori registritest, ALU, mäludest, välisseadmetest jne) koosnevat kohaselt siinide abil ühendatud kogumit.

    Vastus C) Arvutit võib vaadelda kui mäluseadme ja sisend/väljundseadme kombinatsiooni

    Vastus D)Arvutit võib kui selle kasutajatele teenuseid pakkuvat süsteemi.
    Küsimus 07

    Spetsiifiliste protsessoris olevate registrite hulgas

    Vastus A) mäluaadresside register (MAR) sisaldab täitmisele kuuluvat käsku.

    Vastus B) olekuregister (SR) sisaldab täidetava käsu poolt töödeldavaid andmeid.

    Vastus C) käsuloendurit (PC) kasutatakse täidetava programmi skaneerimiseks

    Vastus D) käsuloendur (PC) loendab juba täidetud käskude arvu
    Küsimus 08

    Milline järgnevatest lühenditest määratleb mälumoodulite paketi? (võimalik mitu õiget vastust)



    Vastus A) SIMM

    Vastus B) SRAM

    Vastus C) DIMM

    Vastus D) EPROM
    Küsimus 09

    Teise taseme puhver on:



    Vastus A) Varunduspuhver, mida kasutatakse põhipuhvri rikke korral

    Vastus B) Puhver, mis tagab madalama puhvri tabamuste arvu

    Vastus C) Puhver, mis on suurem ja aeglasem kui esimese taseme puhver

    Vastus D) Odavam puhver, mida kasutatakse odavamates seadmetes tavalise puhvri asendamiseks.
    Küsimus 10

    QWERTY klaviatuurid on:



    Vastus A) nime saanud oma klahvide paigutuse järgi

    Vastus B) ergonoomilised seadmed

    Vastus C) juhtmevabad klaviatuurid

    Vastus D) Macintoshi klaviatuurid
    Küsimus 11

    Milline järgnevatest vastustest vastab tõele?



    Vastus A) USB porti saab ühendada kuni 10 seadet

    Vastus B) USB porti ühendatud seadmed vajavad autonoomset toidet

    Vastus C) USB protokoll toetab käigultvahetust

    Vastus D) kui porti on ühendatud rohkem seadmeid, siis nad saavad kasutada sama ribalaiust kui ükshaaval ühendatuna

    Vastus (õige ja vale)


    Vastus küsimusele 01

    Vastus C) on ainus vale vastus.
    Vastus küsimusele 02

    Õige vastus on Vastus A).


    Vastus küsimusele 03

    Vastus A) on ainus vale vastus.
    Vastus küsimusele 04

    Õige vastus on Vastus D).


    Vastus küsimusele 05

    Õige vastus on Vastus D)


    Vastus küsimusele 06

    Õige vastus on Vastus C)
    Vastus küsimusele 07

    Õige vastus on Vastus C)
    Vastus küsimusele 08

    Vastus A) ja Vastus C) määratleb mälumoodulite paketi.
    Vastus küsimusele 09

    Vastus C)
    Vastus küsimusele 10

    Vastus A)
    Vastus küsimusele 11

    Vastus C)

    Selgitused vastuste juurde


    Küsimus 01

    Vastus A) See lause on õige: arvutisüsteem on masin, mis suudab täita ettemääratud operatsioonide jada (nim. käskudeks), mis moodustavad programmi.

    Vastus B) See lause on õige: arvutisüsteeme iseloomustab seik, et hoolimata oma fikseeritud füüsilisest struktuurist (riistavara), on need võimelised lahendama erinevaid probleeme lihtsalt kasutades selleks erinevaid programme (tarkvara).

    Vastus C) See lause ei ole õige: programmid on kirjutatud abstraktsetes keeltes, sõltuvalt arvutist ja seejärel teisendatakse spetsiifilisse täidetavasse formaati, mis on eri arhitektuuride puhul erinevad.

    Vastus D) Lause on õige: programmi võib kirjeldada inimestele arusaadavas keeles (programmeerimiskeel), mida iseloomustab spetsiifiliste süntaktiliste ja semantiliste reeglite kogum, mis lastakse automaatselt teisendada masina poolt loetavasse formaati.
    Küsimus 02

    Vastus A) Lause on õige: mäluseadme ülesandeks on säilitada töödeldavaid andmeid (sisestatud andmeid, väljastatavaid andmeid ja vaheandmeid).

    Vastus B) Lause ei ole õige: mäluseade ja protsessor on kaks eraldi arvuti arhitektuuri osa.

    Vastus C) Lause ei ole õige: kasutaja poolt antud andmete lugemine on sisend/väljundseadme ülesandeks

    Vastus D) Lause ei ole õige: arvutis sisemiselt kasutatavate programmide ja andmete salvestamine on massmäluseadmete (näit. kõvaketaste) ülesandeks. Põhimälu, mis on palju kiirem, kuid piiratud mahuga, sisaldab ainult andmeid ja programme nende täitmise ajal.
    Küsimus 03

    Vastus A) Lause ei ole õige: protsessor ja mäluseade üksi on võimelised programmi täitma eeldusel, et välismaailmaga suhtlemine ei ole vajalik.

    Vastus B) Lause on õige: tegelikult sisend/väljundseadmed võimaldavad vahendada sisend- ja väljundinformatsiooni arvuti ja välismaailma vahel (kasutaja, sensorid, aktuaatorid, teised arvutid) tõlkides informatsiooni arvutile arusaadavasse formaati ühelt poolt ning välismaailmale arusaadavasse formaati teiselt poolt.

    Vastus C) Lause on õige: klaviatuurid võimaldavad kasutajal sisestada süsteemi andmeid.

    Vastus D) Lause on õige: tegelikult protsessori suhtlemiseks välisseadmetega ei piisa vaid füüsilise seadme olemasolust. Vajalik on ka liides, mis võimaldab protsessoril vahetada signaale välisseadmetega, füüsilist ühendust (siin) ning signaalide jada (protokolli), mis haldab protsessori ja välisseadme vahelist suhtlemist.
    Küsimus 04

    Vastus A) Lause ei ole õige: see kirjeldab võrguadapteri funktsiooni.

    Vastus B) Lause ei ole õige: viidatakse sellisele registrite komplektile nagu registrifail mitte aga siinile.

    Vastus C) Lause ei ole õige: see kirjeldab arvutivõrgu funktsiooni

    Vastus D) Lause on õige: siin on tegelikult füüsiline struktuur koos sellega seotud komplekti kommunikatsiooni reeglitega ja mis võimaldavad kahel või enamal seadmel omavahel kommunikeeruda.
    Küsimus 05

    Vastus A) Protsessori parallelism väljendab bittide arvu protsessorseadme sisemistes registrites (tüüpilised väärtused on 8, 16, 32 ja 64 bitti) ning see mõjutab infohulka, mida protsessor on korraga võimeline töötlema.

    Vastus B) Mälu parallelism on bittide arv mälu sõnades, st. bittide arv, mida on võimalik korraga hallata lugemise või kirjutamise operatsiooni aja.

    Vastus C) Protsessori taktsagedus väljendab kiirust, millega protsessor teostab elementaaroperatsioone.

    Vastus D) Monitori resolutsioon on väljundseadme kvalitatiivne näitaja ja sellel pole midagi tegemist arvutisüsteemi jõudlusega.
    Küsimus 06

    Vastus A) See vastus kujutab projekteerija vaatepunkti.

    Vastus B) See vastus kujutab assembleris programmeerija vaatepunkti.

    Vastus C) Selles vastuses ei ole protsessorit mainitud.

    Vastus D) See vastus kujutab kasutaja vaatepunkti.
    Küsimus 07

    Vastus A)Mäluaadresside register (MAR) sisaldab mälu asukohta, kust andmeid loetakse või kuhu neid kirjutatakse.

    Vastus B) Olekuregister (SR) sisaldab protsessori olekuga seotud informatsiooni.

    Vastus C) Käsuloendur (PC) sisaldab mälukoha aadressi, kust hangitakse järgmine täitmisele kuuluv käsk.

    Vastus D) Käsuloendurit (PC) kasutatakse parasjagu täitmisel oleva programmi skaneerimiseks ja see sisaldab alati selle mälukoha aadressi, kust järgmine täitmisele kuuluv käsk hangitakse.
    Küsimus 08

    Vastus A) ja Vastus C) viitavad paketile, ülejäänud viitavad mälu tehnoloogiale.
    Küsimus 09

    Vastus A) Teise taseme puhver on suurem ja aeglasem (võrreldes esimese taseme puhvriga). Mõnikord asetseb see emaplaadil põhimälu ja esimese taseme puhvri vahel.

    Vastus B) Kuna teise taseme puhvri maht on suurem kui esimese taseme puhvril, siis puhvri tabamuse näitaja on üldiselt suurem.

    Vastus C) Vastus on õige.

    Vastus D) Teise taseme puhvrid on tavaliselt teostatud esimese taseme puhvritest odavama tehnoloogia baasil (sama mälumahu juures). Kuid see ei muuda neid teineteist asendavaks.
    Küsimus 10

    Vastus A) QWERTY on tähestikklahvide ülemise rea esimeste klahvide järjestus.

    Vastus B) QWERTY klaviatuur võib olla kas ergonoomiline või mitte. Need on sõltumatud omadused.

    Vastus C) QWERTY klaviatuur võib olla kas juhtmevaba või juhtmega. Need on sõltumatud omadused.

    Vastus D) Macintoshi klaviatuurid on QZERTY-klaviatuurid.
    Küsimus 11

    Vastus A) Spetsiaalsete jaoturite abil saab ühte USB-porti ühendada kuni 127 seadet

    Vastus B) USB-porti ühendatud seadmed saavad toidet pordi enda kaudu

    Vastus C) Seadmeid on võiamlik lisada ilma arvutit välja lülitamata

    Vastus D) Lause ei ole õige. Samasse USB-porti ühendatud seadmed jagavad omavahel algset ribalaiust.


    1   2   3   4   5   6


    Download 145.06 Kb.

    Bosh sahifa
    Aloqalar

        Bosh sahifa


    Arvuti komponendid ja arhitektuurid

    Download 145.06 Kb.