1. Sissejuhatus 3
1.1.Optika aine ja mudelid 3
Ülevaade optika ajaloo tähtsündmustest 3
1.2. Elektromagnetlainete skaala 6
2. Fotomeetria 9
2.1. Valguse kiirus 9
2.2. Fotomeetrilisi ühikuid 10
2.3. Fotomeeter 14
3. Laineoptika 14
3.1. Elektromagnetlaine ja valguslaine 14
Valguslainet iseloomustavad suurused 16
3.2. Valguse levimine ja Huygens-Fresneli printsiip 17
3.3. Lainete liitumine ja koherentsus 18
3.4. Valguse difraktsioon 22
3.5. Interferentsi ja difraktsiooni rakendusi 26
3.6. Valguse polarisatsioon 29
Polarimeetria 33
4. Geomeetriline optika 35
4.1. Põhimõisted ja definitsioonid 35
4.2. Geomeetrilise optika põhiseadused 36
4.3. Fermat’ printsiip 38
4.4. Valguse täielik peegeldumine (sisepeegeldus) 39
4.5. Kujutise tekitamine läätsede ja peeglitega 40
4.5.1. Kujutise tekitamine kumerläätsega 41
4.5.2. Kujutise tekitamine nõgusläätsega 43
4.5.3. Kujutise tekitamine nõguspeegliga 44
4.5.4. Kujutise tekitamine kumerpeegliga 44
4.6. Silm 45
4.7. Luup ehk suurendusklaas 46
4.8. Mikroskoop 47
4.9. Pikksilm 49
5. Valguse ja aine vastastikmõju 50
5. 1. Valguse dispersioon 50
5.2. Valguse neeldumine 52
6. Kvantoptika 53
6.1. Footon 53
6.2. Fotoefekt 54
6.3. Teisi nähtusi, kus avaldub valguse kvantiseloom 57
7. Kiirgused 59
7.1. Spektrid 59
7.2. Soojuskiirgus 61
7.3. Luminestsents 62
7.4. Laserkiirgus 65
Optika eksamiküsimused 66
Optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant.
Valguskiire mudeliks on nool, mis näitab valguse levimise suunda.
Valguslaine mudeliks on elektromagnetlaine E - vektori ajaline ja ruumiline muutumine.
Valguskvandi mudeliks on osake, millel pole seisumassi ja mis liigub kiirusega c.
Osutub, et erinevate valgusnähtuste seletamiseks kasutatakse kas valguse lainemudelit või kvantmudelit. Mõningaid nähtusi (difraktsioon, interferents, murdumine, dispersioon) seletatakse lainemudeli abil, teisi (fotoefekt, Comptoni efekt, fotokeemilised reaktsioonid) kvantmudeli abil ja kolmandaid nii laine- kui ka kvantmudeli abil (valguse peegeldumine, valguse rõhk, kehade värvus). Sellepärast räägitakse valguse dualismist (omaduste kahesusest). valitseb seaduspärasus, et suuremate sageduste korral avalduvad rohkem valguse kvantomadused ja väiksemate sageduste korral laineomadused.
Õigem oleks rääkida valguse dualistlikust kirjeldamisest. Valgus on üks kindel loodusnähtus, mille kirjeldamiseks inimene kasutab kord lainemudelit, kord kvantmudelit.
I. Newton
C. Huygens