2 Tarkvara (software)
Juures oleva joonisel on rõhutatult ära näidatud, et kasutajaliides koosneb kahest osast:
- riistvarast ja
- tarkvarast.
Arvuti käitumine voolu sisselülitamisel ja kasutatavad programmid
Voolu sisselükkamisel arvutile käivitub BIOS -mikroskeemi (Base Input Output System) flash-mälus säilitatav programm, millesse on viidud arvuti sisend- ja väljundparameetrite väärtused ning seaded. Andmed säilivad flash-mälus tänu patareile (emaplaadil). BIOS programm on ülalpool toodud joonisel kujutatud alumise osana üldisest tarkvarast ja selle ülesandeks arvuti töötamise ajal jääb siduda omavahel operatsioonisüsteem ja arvuti riistvara.
Käivitumisel leiab BIOS -programm kõvakettalt operatsioonisüsteemi (OS), käivitab selle ja annab sellele üle arvuti juhtimise. Samas viiakse osa opertsioonisüsteemist arvuti operatiivmällu RAM-i ja see garanteerib arvuti töö senikaua, kuni arvutisse on vool sisse lülitatud või tuleb vastu mõni tõsine viga programmide koostöös. Joonisel on OS näidatud keskmise kihina tarkvarast ja see seob omavahel BIOSi ja käivitatud kasutajaprogrammi.
Omakorda operatsioonisüsteemi peal käivitatakse kasutajaprogramm (application program), mis kasutajale vajalikke andmeid töötleb ja uusi genereerib. Arvuti lõppkasutaja suhtleb programmiga nn (tarkvara) kasutajaliidese (user interface) kaudu, mille abil programm kasutajalt andmeid vastu võetab ja ülesande sooritanult tulemuse kasutajale esitab. Niisiis, kasutajaliides kujutab endast tarkvara, mille abil kasutaja programmiga suhtleb, kuid samas, teiselt poolt, kasutajaliides kujutab endast nii riist- kui tarkvara, mille vahendusel kasutaja arvutiga suhtleb.
Kui katkestatakse vool arvutist, kustub samas ka kogu info RAM-mälus nii operatsioonisüsteemi kui ka kasutaja programmi osalt aga ka mistahes muud andmed, mis programmide abil on genereeritud/saadud ja salvestatud vaid RAM-mällu. Seepärast peab arvutis olema ka nn püsimälu:
püsimälu (ROM - Read Only Memory)
flash-mälu (sh BIOS - Base Input Outpu System)
mass-mälu:
kõvaketas (HDD - Hard Disk Drive)
flopidiskett
CD-RW, DVD
kuhu andmed aeg-ajalt salvestatakse ja ilmtingimata tuleks salvestatakse enne seda, kui vool arvutist välja lükatakse.
Personaalarvutites kasutatava rakendustarkvara võib jaotada veel järgmiselt:
kontori- e büroopaketid (Office), mis sisaldavad tavaliselt tekstitöötlusprogrammi, tabelarvutusprogrammi, esitusgraafika programmi ja enamasti ka andmebaasiprogrammi. Nendele lisaks on paketis tavaliselt ka grupitöö ja infohaldusprogramm. Sellest täpsemalt hiljem kursusemooduli lõpupoole.
majandustarkvara, mida kasutatakse raamatupidamises (SAF, Hansa Classic, Scala) ja projektide haldamise juures (MS Project).
graafika- ja küljendusprogrammid, mis on ette nähtud piltide, graafilise materjali ja tekstimahukate dokumentide kujundamiseks (CorelDraw, Adobe PageMaker, Adobe Illustrator).
programmeerimisprogrammid (Pascal, C++, C#, Java)
viirustõrjeprogrammid (F-prot, F-Secure, McAfee, Norton AntiVirus).
kodulehe koostamise ja kujundamise programmid (FrontPage, HomePage, NetObjects Fusion, Dreamweaver) jpm.
|
