Algteadmised arvutist
Arvutikomplekt (laua-, süle- või pihuarvuti) koosneb riistvarast (hardware) ja tarkvarast (software). Riistvara alla kuuluvad kõik füüsilised seadmed (protsessor, mälu, ekraan jms). Tarkvara alla kuuluvad erinevad programmid, mis juhivad riistvara tööd, võimaldavad kasutajal teksti kirjutada, joonistada, internetis surfata jne. Arvutiga töötamiseks ei pea arvuti ehitusega väga tuttav olema, kuid mõningad teadmised on siiski kasulikud.
Arvutikomplekti tähtsamad osad
Järgnevalt anname ülevaate arvuti olulisematest osadest. Lauaarvuti (desktop computer) komplekt koosneb mitmetest eraldi seadmest, sülearvutil (laptop computer) on nad kõik ühte korpusesse mahutatud.
Korpus ja selle sisu
Lauaarvuti korpusel on mitu ülesannet: mahutada arvuti komponente, kaitsta neid staatilise elektri ning füüsiliste vigastuste eest, summutada seadmete tekitatavat müra ning seadmeid jahutada (selleks on ventilaator(id) ning jahutusavad korpuse seintes). Korpus mahutab enamuse arvuti komponentidest, milledest järgnevalt lühike ülevaade:
-
Toiteplokk (power supply) hoolitseb kõigi korpusesse monteeritud seadmete varustamise eest sobiva pingega vooluga. Lisaks hoolitseb toiteploki jahutusventilaator korpuse jahutuse eest. Kui see ventilaator hakkab müra tekitama või seiskub, siis vajab arvuti remonti, sest ilma jahutuseta kuumenevad seadmed üle.
-
Emaplaat (motherboard) on suur elektroonikat täis plaat, millega ühendatakse kõik arvuti tööks vajalikud komponendid. Otse emaplaadil asetsevad protsessor ja mälu. Lisaks on tänapäeval emaplaadile ehitatud mitmed seadmed (helikaart, graafikakaart, võrgukaart ja modem).
-
Protsessor (CPU – Central Processing Unit) on arvuti „aju“, mis töötleb etteantud andmeid, ülesandeid ja väljastab tulemusi. Protsessoril on tavakasutaja jaoks olulised järgmised tunnused:
-
Protsessori seeria ehk põlvkond (näiteks Pentium 3, Pentium 4, Core 2 Duo jne).
-
Protsessori taktsagedus (clock rate) (ehk kiirus), mida mõõdetakse megahertsides ja nüüd juba ka gigahertsides (näiteks 2,13 Ghz).
-
Käsusõna pikkus ja maksimaalne kasutatava mäluaadressi pikkus mis näitab kui palju andmeid protsessor paralleelselt töötleb. Praegusel ajal peab protsessor kindlasti toetama 32-bitist arhitektuuri, et ühilduks praegu olemasoleva tarkvaraga kuid toimumas on üleminek 64-bitisele arhitektuurile.
-
Mälu (memory) all mõeldakse tavaliselt tavakasutajale kõige olulisemat – operatiivmälu RAM (Random Access Memory). Operatiivmälus säilitatakse parajasti tööks vajalikke andmeid ning arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik seal säilitatud andmed. Mälu mahtu mõõdetakse kilobaitides (kB), megabaitides (MB) ja Gigabaitides (GB) ning kaasaegsel arvutil peaks mälumaht olema vähemalt 1 GB.
-
Kõvaketas (HDD – Hard Disk Drive) on seade, kuhu salvestatakse programmid ja kasutajate loodud andmed (tekstid, pildid jne). Kõvaketta mahtu mõõdetakse samade mõõtühikutega, mis mälumahtu ja tänapäevase arvuti kõvaketas on mahuga 120 GB või enam. Kõvakettaid võib vajadusel arvutisse mitu tükki paigutada.
-
Optiline seade CD või DVD plaatide lugemiseks ning tänapäeval enamasti ka kirjutamiseks (kui seadme nimetuses sisaldub R täht (Recordable), näiteks DVD-R).
-
Graafikakaart (graphic card, graphic accelerator card, video card või display adapter) on seade, mis tegeleb ekraanil näidatava pildiga seotud arvutustega ning edastab andmeid ekraanile. Tänapäeval on graafikakaart enamasti emaplaadile ehitatud, selline lahendus rahuldab suuremat osa arvutikasutajatest ning on sobilik tavaliseks kontoritööks, internetis surfamiseks ja isegi DVD-filmide vaatamiseks arvutiekraanil. Mitmete nõudlikema ülesannete puhul (enamasti arvutimängud) on vajalik arvutisse võimsama graafikakaardi paigaldamine.
-
Helikaart (sound card) on seade, mis võimaldab kooldavaks muuta digitaalseid heliandmeid ning ning teha ka digitaalset helisalvestust. Tänapäeval on ka suurema osa arvutikasutajate vajadusi rahuldav helikaart enamasti arvuti emaplaadile ehitatud.
-
Võrgukaart (network card, network adapter või Ethernet adapter) on seade, mis võimaldab arvutil arvutivõrguga suhelda. Kodukasutajale on see vajalik internetti pääsemiseks. Tavakasutaja vajadusi rahuldav võrgukaart on tänapäevastel arvutitel enamasti juba emaplaadile ehitatud. Sellised võrgukaardid on enamasti juhtmega võrgu jaoks kuid aina enam kasutatakse ka juhtmevaba (wireless) võrgu seadmeid, eriti just sülearvutites.
Lisaks loetletutele võib arvutikorpus sisaldada veel kaardilugejat digifotoaparaatide mälukaartide jaoks (
memory card reader), ID-kaardilugejat (
Smart card reader), FireWire (IEEE 1394) kaarti digitaalse videokaamera arvutiga ühendamiseks ja veel mitmeid teisigi seadmeid.
Klaviatuur
Klaviatuur (keyboard) võimaldab arvutisse andmeid ja korraldusi sisestada. Klaviatuur koosneb:
