• Arvutikomplekti tähtsamad osad
  • Optiline seade
  • Klassikaline kirjutusmasina klaviatuur tähemärkide, numbrite ja erisümbolite sisestamiseks
  • Eriklahvid
  • Suurtähelukk
  • Lisamuuteklahv
  • Kustutusklahv
  • Lisamisklahv
  • Nooled
  • Hiirekursori erinevad kujud
  • Kõlarid või kõrvaklapid
  • Jaosvara
  • Algteadmised arvutist




    Download 28.94 Kb.
    Sana21.03.2017
    Hajmi28.94 Kb.

    Algteadmised arvutist

    Arvutikomplekt (laua-, süle- või pihuarvuti) koosneb riistvarast (hardware) ja tarkvarast (software). Riistvara alla kuuluvad kõik füüsilised seadmed (protsessor, mälu, ekraan jms). Tarkvara alla kuuluvad erinevad programmid, mis juhivad riistvara tööd, võimaldavad kasutajal teksti kirjutada, joonistada, internetis surfata jne. Arvutiga töötamiseks ei pea arvuti ehitusega väga tuttav olema, kuid mõningad teadmised on siiski kasulikud.



    Arvutikomplekti tähtsamad osad

    Järgnevalt anname ülevaate arvuti olulisematest osadest. Lauaarvuti (desktop computer) komplekt koosneb mitmetest eraldi seadmest, sülearvutil (laptop computer) on nad kõik ühte korpusesse mahutatud.



    Korpus ja selle sisu

    Lauaarvuti korpusel on mitu ülesannet: mahutada arvuti komponente, kaitsta neid staatilise elektri ning füüsiliste vigastuste eest, summutada seadmete tekitatavat müra ning seadmeid jahutada (selleks on ventilaator(id) ning jahutusavad korpuse seintes). Korpus mahutab enamuse arvuti komponentidest, milledest järgnevalt lühike ülevaade:



    • Toiteplokk (power supply) hoolitseb kõigi korpusesse monteeritud seadmete varustamise eest sobiva pingega vooluga. Lisaks hoolitseb toiteploki jahutusventilaator korpuse jahutuse eest. Kui see ventilaator hakkab müra tekitama või seiskub, siis vajab arvuti remonti, sest ilma jahutuseta kuumenevad seadmed üle.

    • Emaplaat (motherboard) on suur elektroonikat täis plaat, millega ühendatakse kõik arvuti tööks vajalikud komponendid. Otse emaplaadil asetsevad protsessor ja mälu. Lisaks on tänapäeval emaplaadile ehitatud mitmed seadmed (helikaart, graafikakaart, võrgukaart ja modem).

    • Protsessor (CPU – Central Processing Unit) on arvuti „aju“, mis töötleb etteantud andmeid, ülesandeid ja väljastab tulemusi. Protsessoril on tavakasutaja jaoks olulised järgmised tunnused:

      • Protsessori seeria ehk põlvkond (näiteks Pentium 3, Pentium 4, Core 2 Duo jne).

      • Protsessori taktsagedus (clock rate) (ehk kiirus), mida mõõdetakse megahertsides ja nüüd juba ka gigahertsides (näiteks 2,13 Ghz).

      • Käsusõna pikkus ja maksimaalne kasutatava mäluaadressi pikkus mis näitab kui palju andmeid protsessor paralleelselt töötleb. Praegusel ajal peab protsessor kindlasti toetama 32-bitist arhitektuuri, et ühilduks praegu olemasoleva tarkvaraga kuid toimumas on üleminek 64-bitisele arhitektuurile.

    • Mälu (memory) all mõeldakse tavaliselt tavakasutajale kõige olulisemat – operatiivmälu RAM (Random Access Memory). Operatiivmälus säilitatakse parajasti tööks vajalikke andmeid ning arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik seal säilitatud andmed. Mälu mahtu mõõdetakse kilobaitides (kB), megabaitides (MB) ja Gigabaitides (GB) ning kaasaegsel arvutil peaks mälumaht olema vähemalt 1 GB.

    • Kõvaketas (HDD – Hard Disk Drive) on seade, kuhu salvestatakse programmid ja kasutajate loodud andmed (tekstid, pildid jne). Kõvaketta mahtu mõõdetakse samade mõõtühikutega, mis mälumahtu ja tänapäevase arvuti kõvaketas on mahuga 120 GB või enam. Kõvakettaid võib vajadusel arvutisse mitu tükki paigutada.

    • Optiline seade CD või DVD plaatide lugemiseks ning tänapäeval enamasti ka kirjutamiseks (kui seadme nimetuses sisaldub R täht (Recordable), näiteks DVD-R).

    • Graafikakaart (graphic card, graphic accelerator card, video card või display adapter) on seade, mis tegeleb ekraanil näidatava pildiga seotud arvutustega ning edastab andmeid ekraanile. Tänapäeval on graafikakaart enamasti emaplaadile ehitatud, selline lahendus rahuldab suuremat osa arvutikasutajatest ning on sobilik tavaliseks kontoritööks, internetis surfamiseks ja isegi DVD-filmide vaatamiseks arvutiekraanil. Mitmete nõudlikema ülesannete puhul (enamasti arvutimängud) on vajalik arvutisse võimsama graafikakaardi paigaldamine.

    • Helikaart (sound card) on seade, mis võimaldab kooldavaks muuta digitaalseid heliandmeid ning ning teha ka digitaalset helisalvestust. Tänapäeval on ka suurema osa arvutikasutajate vajadusi rahuldav helikaart enamasti arvuti emaplaadile ehitatud.

    • Võrgukaart (network card, network adapter või Ethernet adapter) on seade, mis võimaldab arvutil arvutivõrguga suhelda. Kodukasutajale on see vajalik internetti pääsemiseks. Tavakasutaja vajadusi rahuldav võrgukaart on tänapäevastel arvutitel enamasti juba emaplaadile ehitatud. Sellised võrgukaardid on enamasti juhtmega võrgu jaoks kuid aina enam kasutatakse ka juhtmevaba (wireless) võrgu seadmeid, eriti just sülearvutites.

    Lisaks loetletutele võib arvutikorpus sisaldada veel kaardilugejat digifotoaparaatide mälukaartide jaoks (memory card reader), ID-kaardilugejat (Smart card reader), FireWire (IEEE 1394) kaarti digitaalse videokaamera arvutiga ühendamiseks ja veel mitmeid teisigi seadmeid.

    Klaviatuur

    Klaviatuur (keyboard) võimaldab arvutisse andmeid ja korraldusi sisestada. Klaviatuur koosneb:



    • Klassikaline kirjutusmasina klaviatuur tähemärkide, numbrite ja erisümbolite sisestamiseks. Tähemärkide paigutus on erinevate keelte jaoks erinev. Klahvidele märgitud sümbolid on seejuures vaid väliseks tunnuseks inimesele, millisele klahvile milline sümbol tegelikult vastab, määratakse tarkvaraliselt.

    • Numbriklaviatuur, millel on dubleeritud kõik numbrid, matemaatika põhitehete sümbolid ja sisestusklahv (Enter). Tavaliselt on dubleeritud veel ka suur osa eriklahvidest, millede kasutamiseks numbriklaviatuurilt tuleb eelnevalt numbrilukk välja lülitada (Num Lock klahvile vajutades). Numbrilukk on sisselülitatud kui põleb vastav signaaltuli.

    • Eriklahvid mitmesuguste toimingute sooritamiseks, nende kirjeldused toome allpool.

    Eriklahvide tähendused:

    • Tõstuklahv (shift), tihti tähistatud ka jämeda ülespoole suunatud noolega. Hoides seda all saame tippida suurtähti ning erisümboleid, mis on märgitud osadele klahvidele lisaks põhisümbolile (näiteks protsendimärk). Klahv on dubleeritud kirjutusmasina klaviatuuri paremal äärel.

    • Suurtähelukk (Caps Lock). Kui see on sisse lülitatud (põleb vastav signaaltuli), siis saame tippides vaid suurtähti.

    • Tabeldusklahv (TAB), tihti tähistatud kahe vastassuunas osutava noolega, on tekstis ühe tabulatsiooni positsiooni võrra paremale, tabelites järgmisesse lahtrisse liikumiseks. Võimaldab programmide dialoogiakendes liikuda ühelt valikult või nupult teisele.

    • Juhtklahv (Ctrl ehk Control) ei oma üksinda konkreetset funktsiooni. Seda klahvi kasutatakse koos mõne teisega (hoides Ctrl klahvi all ja vajutades mõnele teisele klahvile). Näiteks: Ctrl+s võrdub tavaliselt faili salvestamiskäsuga (save); Ctrl+Esc toob nähtavale Windowsi start-menüü. Klahv on dubleeritud kirjutusmasina klaviatuuri paremal äärel.

    • Paoklahv (Esc ehk escape) on parajasti käivitatud tegevuse tühistamiseks (enamus operatsioone saavad arvuti poolt nii kiiresti täidetud, et seda klahvi vajutada ei jõuta).

    • Muuteklahv (Alt). Selle peamiseks funktsiooniks on menüü aktiivseks muutmine, selleks hoiame teda all ning vajutame soovitud menüü nimes allajoonitud tähele vastavat klahvi.

    • Lisamuuteklahv (Alt GR) on mõnedele klahvidele kolmandana märgitud sümboli (näiteks @) sisestamiseks.

    • Sisestusklahv (enter) ehk reavahetusklahv. Sellele vajutades saab arvutile märku anda, et käsk on vormistatud, asu täitma. Tekstitöötluses kasutatakse seda klahvi lõigu lõpus uue lõigu alustamiseks (uuele reale liikumiseks).

    • Kustutusklahv (DEL ehk delete) kustutab kursorist paremale jääva sümboli.

    • Backspace (tagasilüke) klahv on tihti tähistatud vaid pika peenikese vasakule osutava noolega. See klahv kustutab kursorist vasakule jääva, st äsja tipitud sümboli.

    • Lisamisklahv (INS ehk insert) vahetab tekstitöötluses lisamis- ja ülekirjutamisrežiimi.

    • Funktsionaalklahvide F1 ... F12 tähendus sõltub kasutatavast programmist. Need klahvid on jäetud tarkvaratootjatele vajalike funktsioonide täitmiseks. Näiteks F1 toob paljudes programmides nähtavale abiinfo (help).

    • Prt Sc ehk Print Screen kopeerib kogu ekraanipildi arvuti mällupuhvrisse (clipboard), kust seda saab kleepida (paste) mõnda pilditöötlusprogrammi või näiteks ka teksti illustratsiooniks.

    Kursori liigutamise klahvid on järgmised:

    • Nooled üles, alla, vasakule, paremale liigutavad kursorit vastavalt noole suunale.

    • Home viib kursori mistahes positsioonilt tekstirea või tabeli vasakusse äärde, kombinatsioon Ctrl+Home kogu dokumendi algusesse.

    • End viib kursori mistahes positsioonilt tekstirea või tabeli paremasse äärde, kombinatsioon Ctrl+End kogu dokumendi lõppu.

    • PgUp (Page Up) liigutab kursori ühe ekraanitäie võrra tagasi (toob nähtavale eelmise ekraanitäie).

    • PgDn (Page Down) liigutab kursori ühe ekraanitäie võrra edasi (toob nähtavale järgmise ekraanitäie).

    Hiir

    Hiir (mouse) on seade, mille abil kasutaja käe liikumine tasapinnal (näiteks laual) muudetakse kursori liikumiseks arvutiekraanil. Tänapäevase arvutisüsteemi kasutamine toimub suuremalt osalt hiire abil. Hiirel on tavaliselt kaks nuppu erinevate operatsioonide sooritamiseks ja kerimisnupp näiteks veebilehtede sisu mugavamaks üles-alla kerimiseks. Hiirt kasutatakse:



    • Kursori juhtimiseks ekraanil.

    • Programmide menüüde avamiseks, käskude ja tegevuste valimiseks.

    • Tekstiplokkide ja/või graafikaobjektide valimiseks.

    • Joonistamiseks ja paljudeks muudeks toiminguteks.

    Hiirt hoitakse pöidla ja kahe väiksema sõrmega, nimetisõrm hoitakse õrnalt hiire vasakul ning keskmine sõrm paremal nupul. Käsi olgu randmest vaba ning toetugu lauale või hiirepadjale. Hiire vasakul ja paremal nupul on erinevad funktsioonid, mida saab vasakukäeliste kasutajate jaoks mugavalt ümber häälestada. Sülearvutitel on tavapärase hiire asendamiseks kasutusel enamasti puutetahvel (TouchPad), millel kursori liigutamiseks tuleb näpuga lohistada või kursori juhtkang (pointing stick). Paremakäelistele kasutajatele mõeldud hiire klahvivajutustel on järgmine tähendus:

    • Vasaku 1 klõps – (edaspidi klõps) avab valitud menüü või korralduse, märgib valitud objekti, toob tekstikursori hiirekursori positsioonile.

    • Vasakuga 2 klõpsu – (edaspidi topeltklõps) käivitab programmi ikoonist.

    • Paremaga 1 klõps – (edaspidi paremklõps) avab kiirmenüü toimingutega, mida valitud objektiga saab sooritada.

    Hiirekursori erinevad kujud

    Tavaliselt on hiirekursor noole kujuline kuid erinevatele objektidele liikudes võib see kuju muutuda. Erinevad kursori kujud viitavad erinevatele tegevustele, mida saab hiire abil sooritada:



    • Tavaline kuju, märkimiseks, valimiseks.

    • Selle kursoriga mõnel töövahendil klõpsates antakse abiinfot (help).

    • Liivakell: arvuti on hõivatud, oodake!

    • Pluss: objektide täpne märgistamine (select).

    • Teksti valimiseks (select).

    • Objekti liigutamine antud kohale pole võimalik.

    • Objekti kõrguse muutmine.

    • Objekti laiuse muutmine.

    • Objekti suuruse muutmine diagonaalsuunal.

    • Objekti liigutamine.

    • Viide, link (näiteks veebilehel).

    Lisaseadmed

    Tänapäevasel arvutil võib olla väga suur hulk erinevaid lisaseadmeid. Osad seadmed võivad olla ka arvuti korpusesse sisse-ehitatud. Tavalised on:



    • Kõlarid või kõrvaklapid muusika kuulamiseks.

    • Mikrofon helisalvestuseks või näiteks Skype kõnede pidamiseks.

    • ID-kaardilugeja ja/või mälukaardilugeja digifotoaparaatide mälukaartide jaoks.

    • Veebikaamera (webcam) on tänapäeval üha enam populaarsust koguv lisaseade, mis võimaldab igal arvutikasutajal näiteks MSN-i või Skype'i kasutades pidada videokõnesid, muuta oma arvuti videotelefoniks.

    • Printer on seade, mis võimaldab arvutis tehtud töö (tekst, pilt vms) paberile kanda. Printeri valikul tuleb arvestada oma kirjatööde mahuga ning vajadusega värvide järele. Tööpõhimõtte järgi jagunevad praegu tavakasutajatele pakutavad printerid järgmiselt:

      • Tindiprinter kasutab kujutise tekitamiseks tinti, mida imepeente tilkadena paberile pihustatakse. Tindiprinter on otstarbekas soetada, kui on tarvis printida värvilisi kujutisi ning töömahud ei ole väga suured. Tindiprinter on suhteliselt odav soetada kuid suurte töömahtude puhul kasvavad kulutused tindile liialt suureks. Tindiprinter ei sobi pikaajalist säilitamist vajavate dokumentide jaoks.

      • Laserprinter kasutab kujutise tekitamiseks spetsiaalset tahma (sarnaselt koopiamasinatele) ning on mustvalge prinditöö jaoks kõige optimaalsem valik. Värviline laserprinter on võrreldes tindiprinteritega kallis soetada.

      • Spetsialiseeritud fotoprinterid on mõeldud spetsiaalselt digitaalsete fotode printimiseks spetsiaalsele fotopaberile.

    • Skänner (scanner) on seade, mis võimaldab paberil olevaid kujutisi (tekst, joonistused, fotod jms) digiteerida – arvutisse sisestada. Osa skännereid võimaldavad digiteerida ka kujutisi fotofilmilt ja diapositiividelt.

    • UPS (Uninterruptible Power Supply) on katkematu elektritoite allikas, mis kaitseb arvutit voolukatkestuste ja pingekõikumiste korral ning võimaldab lühiajaliselt arvutiga tööd jätkata ka voolukatkestuse ajal (jätab võimaluse tööd salvestada ja arvuti normaalselt sulgeda). UPS-i peaksid hankima kõik need kasutajad, kellel esineb probleeme vooluvõrguga. Tasub arvestada ka sellega, et elektritoitest põhjustatud rikked ei kuulu reeglina garantii alla.

    Ülevaade tarkvarast

    Selleks, et riistvarast kasu oleks, et arvutiga midagi teha saaks, on vaja tarkvara. Enamus tarkvarast paigaldatakse ehk installeeritakse kõvakettale kuid näiteks mahukaid entsüklopeediaid, pildikogumikke, keeleõppeprogramme jms kasutatakse ka otse CD või DVD plaadilt. Tavakasutajale olulisemad tarkvara tüübid:



    • Operatsioonisüsteem – juhib arvuti tööd, programmide täitmist, korraldab ressursijaotust, info sisestamist ja väljastamist. Praegu on tavakasutajate seas levinumad operatsioonisüsteemid Microsoft Windows XP, Mac OS X ja Linux.

    • Kontoritarkvara – vahendid tavapärase kontoritöö jaoks (tekstitöötlus, tabeltöötlus, esitlusgraafika, elektronpost, andmebaasid jms). Praegu on tavakasutajatele kättesaadavad näiteks Microsoft Office (Word, Excel, PowerPoint, Outlook, Access) ja OpenOffice.org (Writer, Calc, Impress).

    • Graafika – vahendid joonistamiseks ja fototöötluseks. Lihtsaimad sellised programmid on tavaliselt operatsioonisüsteemiga kaasas (näiteks Windows Paint). Internetist võib leida mitmeid tasuta programme nii fotode töötlemiseks (näiteks Paint.NET, Gimp, IrfanView) kui ka fotode haldamiseks, slaidiseeriate koostamiseks ja lihtsamaks töötlemiseks (näiteks Picasa). Kommertstarkvara seast on tuntumad Adobe (PhotoShop, Illustrator) ja Coreli tooted (CorelDraw, Corel PhotoPaint).

    • Õpitarkvara – on abiks teadmiste omandamisel. Olemas on suur hulk spetsiaalselt koolidele mõeldud programme erinevate õppeainete õppimise toetamiseks aga ka hulk keeleõppeprogramme ja hariduslikke mänge, mis on internetis kättesaadavad.

    • Viirusetõrjeprogrammid – kaitsevad arvutis olevaid andmeid (programmid, kasutaja dokumendid) erinevate viiruste eest. Tuntumad viirusetõrjeprogrammid on näiteks Norton Anti-Virus, McAfee, F-Secure, Kaspersky Anti-Virus. Praegused viirusetõrje programmid pakuvad kaitset ka võrgu kaudu tehtavate rünnakute vastu ja filtreerivad elektronposti seast rämpsposti ning ohtlike manustega kirju. Kahjuks ei paku ükski viirusetõrje programm absoluutselt kindlat kaitset!

    • Internetitarkvara – erinevad programmid internetiteenuste kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad eelkõige:

      • Erinevad veebilehtede sirvijad (brauserid) nagu näiteks Microsoft Internet Explorer (lühendatult IE), Mozilla Firefox, Opera ja teised.

      • Elektronposti klientprogrammid nagu näiteks Microsoft Outlook, Mozilla Thunderbird, Eudora, Pegasus Mail ja Lotus Notes.

      • Sõnumivahetusprogrammid nagu MSN Live Messenger ja paljud teised võimaldavad reaalajas tekstisõnumite vahetamist, vestlemist.

      • Internetitelefonid võimaldavad tasuta telefonikõnesid üle interneti. Eestlastele on tuntuim internetitelefon Skype, mis pakub võimalust ka soodsalt tavatelefonidele helistada, ka välismaale.

      • Failivahetusprogrammid failide kopeerimiseks üle interneti ühest arvutist teise (loomulikult peab kasutajal olema juurdepääsuõigus teisele arvutile). Siia alla kuuluvad klassikalised FTP (File Transfer Protocol) programmid, mida kasutatakse näiteks veebilehtede laadimiseks autori arvutist veebiserveritesse.

    • Multimeediumitarkvara – erinevad programmid multimeediumifailide loomiseks, töötlemiseks ja haldamiseks. Siia alla kuuluvad näiteks:

      • Helitöötlusprogrammid, mis võimaldavad arvutiga heli salvestada ja töödelda, näiteks vabavaraline Audacity.

      • Videotöötlusprogrammid millede abil saab näiteks videokaamerast digitaalset videot arvutisse laadida ning seda töödelda. Windows XP komplekti kuulub tasuta Windows Movie Maker programm, kommertstarkvara seas on tuntud näiteks Adobe Premiere.

      • Meediumipleierid millede abil saab kuulata heliklippe ja vaadata videoklippe, vaadata DVD-filme jms. Selliste programmide hulka kuuluvad näiteks Windows Media Player, VLC Player jpt.

      • CD ja DVD plaadikirjutustarkvara mille abil saab oma andmeid CD ja DVD plaatidele salvestada, üks tuntumaid on ilmselt Nero. Tavaliselt on selline tarkvara seadmetega kaasas.

    Tarkvara liigitatakse ka kasutusõiguste järgi:

    • Kommertstarkvara – tarkvara mille eest peab maksma ja mille kasutusõiguse tõendamiseks peab kasutajal olema mingisugune dokument (paberkujul litsents, operatsioonisüsteemi puhul näiteks vastav kleeps arvuti korpusel, vms).

    • Jaosvara (shareware) – piiratud kasutusperioodi või piiratud kasutuskordadega tarkvara prooviversioonid, mida saab näiteks internetist allalaadida.

    • Vabavara (freeware) – legaalselt tasuta levitatav tarkvara.


    Download 28.94 Kb.

    Bosh sahifa
    Aloqalar

        Bosh sahifa


    Algteadmised arvutist

    Download 28.94 Kb.