Arvuti riistvara:
Arvutit ümbritseb korpus. Korpuseid on mitut tüüpi.
Full Midi Mini Slim
Arvutikorpuse sisu:
Toiteblokk
Lülitid
CD/DVD
Emaplaat ja lisakaardid
Toiteblokk annab arvutile voolu. Iga komponent arvutist vajab seda ning seetõttu on võimsamatel arvutitel vaja enam voolu. Kuna võimsamad arvutid lähevad tihtipeale väga kuumaks, siis on vaja neid jahutada. Seetõttu on arvutites ventilaatorid ning arvutid on tihtipeale lärmakad. Samas ei tohi arvuti ventilaatoreid ka kinni katta, sest siis ei saa arvuti jahutust ning võib minna katki.
Protsessor on arvuti aju. Tema teeb arvutis mõtlemistööd. Kiirust mõõdetakse MHz.
Mida kiirem on protsessor seda kiirem on arvuti.
Ajaloost: 1978 oli loodud peotsessor nimega 8086
1982 aastal nimega 80286 (tunneme teda nime all 286)
1985 aastal – 386
1989 aastal – 486
1993 – Pentium
1997 – Pentium II Celeron
1999 – Pentium III
2001 – Pentium IV
Pentium on firma Inteli toode. Samasuguseid arvuteid toodavad ka teised firmad, aga nimed on teised. Näiteks AMD
Mälu (RAM) on komponent arvutis, kus hoiatakse töödeldavaid andmeid ning programme. Mälu mahtu mõõdetakse Megabaitides ehk MB.
Emaplaat on keskne kaart, mille kluge pannakse kõik teised kaardid/juhtmed.
Emaplaadil on mitmed pesad, mille taha saame ühendada näiteks hiire, printeri jne.
Siia saad ühendada printeri: (COM2)
Printeri kaabel näeb valja siis selline:
Siia saad ühendada vanemat tüüpi hiire: (COM1)
USB port näeb välja selline:
Siia saad ühendada monitori: (tihti ühendatakse monitor mitte emaplaadi külge vaid videokaardi külge otse). Kui videokaart on juba emaplaadi küljes, siis nimetatakse teda integreeritud videokaardiks emaplaadil.
Selline näeb välja võrgukaart: (tema on vajalik interneti püsiühenduse puhul). Vahel on võrgukaart juba emaplaadile integreeritud.
Selline näeb välja videokaart: (tema tekitab pildi)
Selline näeb välja helikaart: (tema teeb heli, kuid vahel on helikaart juba emaplaadile integreeritud)
Andmekandjad on kõvaketas (HDD), disektt ja CD, DVD. Nende lugejad on Kettaseade ehk Floppyseade ja CD-lugeja või DVD lugeja.
Kõvaketta suurust mõõdetakse tänapäeval Giga ja Terabaitides.
CD ja DVD peale kirjutatud andmeid enamasti muuta ei saa, kui just ei ole korduvkirjutatav toorik.
Mälupulk on nagu diskett aga teise kujuga. Tema peale saab andmeid kiiresti salvestada ja kustutada, kuid ta mahutab palju enam ning ei rikne nii kergesti.
Andmete suuruste naited:
Kõvaketas on näiteks 120 gigabaidine.
Diskett mahutab 1,4 megabaiti andmeid.
CD toorikule saab kirjutada näiteks 700 megabaiti.
DVD toorikule 4,7 gigabaiti.
Arvuti lisaseadmed
Hiir
Hiirel on palju nuppe. Kindlasti on tal vasak ja parem nupp. Vahel ka rull
Vasakpoolne nupp laseb teha valikut, avatakse menüü jne.
Parempoolne nupp avab programmi omamenüü (kiired lisavalikud).
Klaviatuur
Õiged tähed klaviatuuril (hõlbustab pikemaajalise kasutamisel kiiret trükkimist).
ENTER – sisestusklahv
TÜHIK
ESC – paoklahv (katksetab tegevuse, suleb menüüd)
BACKSPACE – kustutab paremal pool oleva märgi
DELETE (DEL) – kustustab vasakul pool oleva märgi
Nooled – liigutavad noole suunas
HOME – rea algusesse
END – rea lõppu
PAGE UP – eelmisele lehele
PAGE DOWN – järgmisele lehele
TAB – aitab ringi liikuda lahtrites
CAPS LOCK – ainult suured või väiksed tähed
ALT ja ALT GR – aitab valida märke mis on klahvide eri külgedel
CTRL ja ALT – saab kasutada koos teiste klahvidega (mennüüd jne.)
INSERT – ülekirjutamise ja vahelelisamise reziimi muutmine.
PRINT SCRN – teeb ekraanist pildi
NUM LOCK – lülitab numbrite lisamise sisse ja välja
Monitor
CRT – suured monitorid (kineskoopkuvar)
LCD – õhukesed monitorid (vedelkristallkuvar)
Kuvari juures on oluline resulutsioon (kui palju suudetakse ekraanil näidata)
Näiteks 800*600, 124*768 jne.
Värvuste arv – 32 tuhat värvi või ka miljoneid
Kineskoopkuvaritle on olulised hertsid (Sagedus). Enamati 85Hz, kuid on ka kõrgemaid.
Printer
Maatriksprinter ehk nõelprinter lööb läbi trükilindi andmed paberile. Printer on väga lärmakas.
Tindiprinteril on sees tint ja ta pihustab värvi paberile läbi tindipiiskade.
Laserprinter – hea trükikvaliteet, kujutis moodustatakse pulbrist mida kuumutatakse paberile läbi laserkiire.
Skanner – viib kujutise arvutisse.
Digikaamera – saate teha pilte ja arvutisse viia.
| 