• Andmekandjad
  • Andmete suuruste naited
  • Skanner
  • Arvuti riistvara




    Download 208,5 Kb.
    Sana21.03.2017
    Hajmi208,5 Kb.
    #543

    Arvuti riistvara:
    Arvutit ümbritseb korpus. Korpuseid on mitut tüüpi.

    Full Midi Mini Slim


    Arvutikorpuse sisu:




    Toiteblokk

    Lülitid

    CD/DVD


    Emaplaat ja lisakaardid






    Toiteblokk annab arvutile voolu. Iga komponent arvutist vajab seda ning seetõttu on võimsamatel arvutitel vaja enam voolu. Kuna võimsamad arvutid lähevad tihtipeale väga kuumaks, siis on vaja neid jahutada. Seetõttu on arvutites ventilaatorid ning arvutid on tihtipeale lärmakad. Samas ei tohi arvuti ventilaatoreid ka kinni katta, sest siis ei saa arvuti jahutust ning võib minna katki.
    Protsessor on arvuti aju. Tema teeb arvutis mõtlemistööd. Kiirust mõõdetakse MHz.

    Mida kiirem on protsessor seda kiirem on arvuti.

    Ajaloost: 1978 oli loodud peotsessor nimega 8086

    1982 aastal nimega 80286 (tunneme teda nime all 286)

    1985 aastal – 386

    1989 aastal – 486

    1993 – Pentium

    1997 – Pentium II Celeron

    1999 – Pentium III

    2001 – Pentium IV

    Pentium on firma Inteli toode. Samasuguseid arvuteid toodavad ka teised firmad, aga nimed on teised. Näiteks AMD
    Mälu (RAM) on komponent arvutis, kus hoiatakse töödeldavaid andmeid ning programme. Mälu mahtu mõõdetakse Megabaitides ehk MB.
    Emaplaat on keskne kaart, mille kluge pannakse kõik teised kaardid/juhtmed.

    Emaplaadil on mitmed pesad, mille taha saame ühendada näiteks hiire, printeri jne.


    Siia saad ühendada printeri: (COM2)

    Printeri kaabel näeb valja siis selline:


    Siia saad ühendada vanemat tüüpi hiire: (COM1)

    USB port näeb välja selline:


    Siia saad ühendada monitori: (tihti ühendatakse monitor mitte emaplaadi külge vaid videokaardi külge otse). Kui videokaart on juba emaplaadi küljes, siis nimetatakse teda integreeritud videokaardiks emaplaadil.


    Selline näeb välja võrgukaart: (tema on vajalik interneti püsiühenduse puhul). Vahel on võrgukaart juba emaplaadile integreeritud.




    Selline näeb välja videokaart: (tema tekitab pildi)




    Selline näeb välja helikaart: (tema teeb heli, kuid vahel on helikaart juba emaplaadile integreeritud)


    Andmekandjad on kõvaketas (HDD), disektt ja CD, DVD. Nende lugejad on Kettaseade ehk Floppyseade ja CD-lugeja või DVD lugeja.
    Kõvaketta suurust mõõdetakse tänapäeval Giga ja Terabaitides.

    CD ja DVD peale kirjutatud andmeid enamasti muuta ei saa, kui just ei ole korduvkirjutatav toorik.

    Mälupulk on nagu diskett aga teise kujuga. Tema peale saab andmeid kiiresti salvestada ja kustutada, kuid ta mahutab palju enam ning ei rikne nii kergesti.
    Andmete suuruste naited:

    Kõvaketas on näiteks 120 gigabaidine.

    Diskett mahutab 1,4 megabaiti andmeid.

    CD toorikule saab kirjutada näiteks 700 megabaiti.

    DVD toorikule 4,7 gigabaiti.
    Arvuti lisaseadmed
    Hiir

    Hiirel on palju nuppe. Kindlasti on tal vasak ja parem nupp. Vahel ka rull

    Vasakpoolne nupp laseb teha valikut, avatakse menüü jne.

    Parempoolne nupp avab programmi omamenüü (kiired lisavalikud).


    Klaviatuur

    Õiged tähed klaviatuuril (hõlbustab pikemaajalise kasutamisel kiiret trükkimist).






    ENTER – sisestusklahv

    TÜHIK

    ESC – paoklahv (katksetab tegevuse, suleb menüüd)



    BACKSPACE – kustutab paremal pool oleva märgi

    DELETE (DEL) – kustustab vasakul pool oleva märgi

    Nooled – liigutavad noole suunas

    HOME – rea algusesse

    END – rea lõppu

    PAGE UP – eelmisele lehele

    PAGE DOWN – järgmisele lehele

    TAB – aitab ringi liikuda lahtrites

    CAPS LOCK – ainult suured või väiksed tähed

    ALT ja ALT GR – aitab valida märke mis on klahvide eri külgedel

    CTRL ja ALT – saab kasutada koos teiste klahvidega (mennüüd jne.)

    INSERT – ülekirjutamise ja vahelelisamise reziimi muutmine.

    PRINT SCRN – teeb ekraanist pildi

    NUM LOCK – lülitab numbrite lisamise sisse ja välja


    Monitor

    CRT – suured monitorid (kineskoopkuvar)

    LCD – õhukesed monitorid (vedelkristallkuvar)

    Kuvari juures on oluline resulutsioon (kui palju suudetakse ekraanil näidata)

    Näiteks 800*600, 124*768 jne.

    Värvuste arv – 32 tuhat värvi või ka miljoneid

    Kineskoopkuvaritle on olulised hertsid (Sagedus). Enamati 85Hz, kuid on ka kõrgemaid.
    Printer
    Maatriksprinter ehk nõelprinter lööb läbi trükilindi andmed paberile. Printer on väga lärmakas.

    Tindiprinteril on sees tint ja ta pihustab värvi paberile läbi tindipiiskade.



    Laserprinter – hea trükikvaliteet, kujutis moodustatakse pulbrist mida kuumutatakse paberile läbi laserkiire.
    Skanner – viib kujutise arvutisse.

    Digikaamera – saate teha pilte ja arvutisse viia.
    Download 208,5 Kb.




    Download 208,5 Kb.