Klaviatuur Riistvaraline arvuti juhtimis- või andmesisestusvahend

Download 33 Kb.
Sana	21.03.2017
Hajmi	33 Kb.
	#542

Sõnastik

Protsessor (CPU) – Peamine arvuti osa arvutiprogrammide juhiste ja ülesannete täitmisel. Protsessori põhiülesandeks on teostada etteantud ülesannete jada. Neid ülesandeid hoitakse arvuti mälus. Protsessori töös on neli põhitoimingut: hangi (ülesande otsimine ja leidmine), dekodeeri (leitud andmed „lõhutakse“ nii, et iga protsessori osa saaks endale olulise tüki, teosta (protsessori erinevad osad teevad koostööd ühise eesmärgi nimel ja tagasta (saadud tulemus kirjutatakse kas protsessori registrisse või arvuti põhimällu).
Mikroprotsessor – Keskprotsessorit sisaldav ränikiip. Sisaldab arvuti CPU funktsioone ühel või maksimaalselt mõnel integraallülitusel. Mitmeotstarbeline programmeeritav seade, mis võtab sisendina vastu digitaalse info, töötleb seda vastavalt mälus salvestatud instruktsioonidele ja annab tulemuse väljundina. Iseloomustab 3 põhilist omadust: käsustik (komplekt käske, mida mikroprotsessor täita oskab), sõna pikkus (ühe käsuga töödeldav bittide arv) ja taktsagedus (määrab, kui palju käske mikroprotsessor sekundis täita suudab).
Emaplaat – Mikroarvuti keskne trükkplaat, milllele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Seal asuvad tavaliselt CPU, BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti.
Mälu – mälu all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosneb mälukiipidest (ketas- ja lintmälusid nimetatakse välismäludeks). Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale.
Klaviatuur – Riistvaraline arvuti juhtimis- või andmesisestusvahend.
Hiir – Osutusseadis, millega saab käivitada programme ja teha muid operatsioone, ilma et oleks vaja ära õppida selleks vajalikke arvutikäske.
Monitor – Kuvaekraan videopilti genereeriva seadme väljundina.
Veebikaamera – Väljund, mida saab ühendada Interneti või arvutiga. Harilikult CCD videokaamerda, mis on ühendatud arvuti videohõiveplaadiga.
Kõlarid – Elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks.
Kõrvaklapid – Paar väikeseid kõlareid, mis on omavahel ühendatud, et neid saaks kõrvadele lähedal hoida. Varustatud juhtmega, mis võimaldab neid ühendada signaalallikaga.
Printer – Väljundseade, mis prindib paberile teksti ja illustratsioone.
BIOS – Personaalarvutitesse sisseehitatud programm, mis arvuti sisselülitamisel käivitab opsüsteemi. Seda kutsutakse ka süsteemi riistvaraks. BIOS on osa arvuti riistvarast ja toimib Windowsist sõltumatult.
Baasvahetussüsteem – BIOS, hõlmab endas madala taseme tarkvara, mis kontrollib süsteemi riistvara ja on operatsioonisüsteemi ja riistvara vaheline liide. Pärineb kolmest võimalikust asukohast - emaplaadi püsimälus, laienduskaartide püsimälus või kettalt muutmällu laadimise teel.
Püsimälu – Arvutimälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav, või on oluliselt kiirem kui info talletamine. Kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes. Vastupidiselt operatiivmälule säilib info ka siis, kui puudub elektritoide. Püsimälusse kirjutatud info on turvaliselt paigutatud, sest tingituna info kustutamise ja kirjutamise keerukusest on see suurema tõenäosusega kaitstud arvutit kahjustavate programmide eest. Seetõttu kasutatakse seda turvasüsteemides, kus info on talletatud püsimälule, mida saab ainult füüsiliselt muuta ja välja vahetada.
Muutmälu – arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja neid lugeda. Erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Igal mälupesal on oma aadress, lugemiseks ja kirjutamiseks saab pöördude suvalise aadressi poole. Kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad.
Korpus – Ühendab endas peamiseid arvuti tööks vajalikke riistvarakomponente. Peamised kriteeriumid on suurus, toiteploki võimsus, jahutussüsteem ja välimus.
Toiteplokk – elektrotehnikas kasutatav seade, mis varustab elektrienergia tarbijat sobiva pingega ning voolutugevusega elektriga. Muundavad energiat tarbijale sobivaks.
Keskprotsessor – täidab arvutiprogrammide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Protsessor täidab programmi käske etteantud järjekorras, et süsteem saaks täita kõik ettenähtud operatsioonid. Nende kasutus on läbi aja samaks jäänud.
Graafikaprotsessor – Kohandatud mikroprostessor, mis tegeleb 3D- ja 2D-graafika visualiseerimise ja kiirendamisega. Kasutatakse manussüsteemides, personaalarvutites, tööjaamades, mobiiltelefonides ja mängukonsoolides. Käsitleb keerulisi algoritme suurema efektiivsusega kui üldprotsessor.
Graafikakaart – Laienduskaart, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Võtab protsessorilt kahendsüsteemi andmed ja teisendab need andmed pildiks, mida kasutaja kuvarilt näeb.
Võrgukaart – arvuti või muu seadme risstvara osa, mis võimaldab luua ühendust interneti võrgu või LANiga. Võrgukaart oli kunagi laiend, mis sisestati emaplaadi pesasse. Tänapäeval on enamikel uutel arvutitel võrguliides juba emaplaadile sisse ehitatud. Võimaldab andmevahetust minimaalselt kahe seadme vahel.
Pooljuhtketas – (SSD) on välismälu-andmekandja, mis hoiustab infot. Erineb tavalistest kõvaketastest selle poolest, et kasutab pöörlevate laengutega metallketeaste ja lugemis/kirjutamispesade asemel mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu. Ei sisalda liikuvaid osi. Selle kasutamiseks ei ole vaja spetsiaalseid draivereid. Võrreldes tavalise kõvakettaga on pooljuhtketas vastupidavam, kiirem, vaiksem ja energiasäästlikum.
Kõvaketas – (HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid ferrooksiidilakiga kaetud alumiiniumplaate. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses. Kõvaketta korpusel asub elektroonikalülitus, mis juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kirjutada.
FAT – Failisüsteemi ehitus, mille puhul OS paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab maksimaalselt üht klastrit. Koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest ja on adresseeritud n-bitiste kannetega tabelisse, kus n sõltub FAT versioonist. Failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda viitab järgmisele failiga seotud klastrile kuni faililõpu klastrini.
FAT12 – Failisüsteem, mis kasutab klastrite adresseerimiseks 12-bitist aadressiruumi, võimaldades kokku adresseerida 4096 klastrit. Maksimaalne võimalik suurus oli 16MB sest, et peamine kasutus oli flopiketastel ja DOS ei võimaldanud suuremaid kettaid kui 16MB. Kasutatakse praegu flopiketastel ja ketastel, mis on väiksemad kui 16 MB, sest 12-bitine failipaigutustabel jätab rohkem ruumi andmetele.
FAT16 – Ilmus 1984 aastal koos MS-DOS 3.0-ga. Erinevus FAT12-ga on see, et klastrite aadressiruumi suurendati 16 bitini.
FAT32 – FAT failisüsteemi täiendatud versioon. Kasutab kettaruumi efektiivsemalt kui eelmised FAT failisüsteemid. Kasutab 28 bitti igast 32-bitisest kandest ning 4 bitti on reserveeritud. Võimalik maht FAT32 kettal on 4 GB miinus 1 bait.
PATA – Liides, millega ühenduvad paljudes vanades arvutites olevad kõvakettad. Varem väga levinud liides, nüüd on SATA selle koha üle võtnud.
SATA – Liides, millega ühendatakse enamus kõvakettaid arvutiga. Enamus optilise seadmete tootjaid toodavad SATA seadmeid.
USB – Universaalne järjestiksiin. Üks populaarsemaid avruti välissiini standardeid perifeeriaseadmete ühendamiseks arvutiga.
IKEEE 1394 – Tuntud ka nimedega FireWire ja i.LINK. Väga kiire liides, kasutatakse väliste kirjutus- ja lugemisseadmete ühendamiseks arvutiga.
SCSI – Väikearvutisüsteemi liides, mis võimaldab arvutiga füüsiliselt liita väliseid seadmeid ja sooritada andmevahetust. Standardis on määratud võimalikud käsud, protokollid, elektriliidesed ja optikaliidesed. Kasutatakse peamiselt, et liita süsteemiga kõvakettaid ja lintvarundusseadmeid. SCSI standard defineerib käskude komplekti kindlatele väliste seadmete tüüpidele. Kõik seadmed ühendatakse SCSI siiniga sama moodi. Ühele siinile saab kinnitada 8-16 seadet. Vähemalt üks neist peab olema SCSI adapter. Käsuprotokollis on defineeritud peremeesseadmete vaheline infovahetus, peremeesseadme ja ühendatud seadme ja ühendatud seadmete vaheline infovahetusstandard.
Vahemälu – Enamus optilised seadmed sisaldavad vahemlu. Võimaldavad säilitada andmeid enne arvutisse saatmist. Tavaline maht on 128 kB kuni 8 MB.
Andmesidekiirus – Näitab kui kiiresti seade suudab kettalt lugeda ja andmeid arvutisse saata. Tavaliselt näitavad need kiirused kui kiiresti on seade suuteline lugema suuri ja kiiresti tulevaid andmevoogusid.

Download 33 Kb.