Referaadi pealkiri ARVUTI RIISTVARA
SISENDSEADMED
Klaviatuur
Tabel 1Klahvide jaotus klaviatuuril
Märgiklahvid
|
Kursorijuhtimise klahvid
|
Käsu-ja eriklahvid
|
a,s,d
|
,
|
Alt, Ctrl
|
|
|
|
Hiir
„Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks. Eriti mugav on kasutada hiirt graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski võrratult käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav, vaatamata sellele, et paljud tarkvarapaketid pakuvad mõlemat võimalust.”1
Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja
Joonis 1Hiire ehitus
mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impulssideks (lihtsamalt öeldes on need hiire X/Y-suunalise liikumise andurid). Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta-valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Eriline tarkvara, hiire draiver(programm), arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori (võib esineda noole, liivakella, püstkriipsu jne. kujul) liikumisteks. Olgu öeldud, et draiverid üldises tähenduses teostavad mis tahes perifeerseadme sobitamist kindlale arvutisüsteemile. Mitmed hiired on omavahel ühilduvad s.t ühe hiire juhtproged võivad sobida teistelegi. Tarkavara poole pealt on oluline, kui palju arvuti mälu hiire juhtprogramm hõivab.
Skänner
Mikrofon
Graafikalaud
TÖÖTLUSSEADMED
Protsessor
Protsessor (CPU – central processing unit) on arvuti “aju”. See on keskne töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed, tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Koostöös vastava süsteemse tarkvaraga korraldab keskseade andmevahetust, samuti andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist keskseadme sees ja koos välisseadmetega.
Personaalarvutites paikneb protsessor harilikult ühel trükiplaadil, mida nimetatakse emaplaadiks. Protsessori skeem – infovood arvutis.
Protsessori töökiirust mõõdetakse giga- või megahertsides (GHz) (MHz). See arv näitab, mitu elementaartehet suudab protsessor sooritada ühes sekundis.
Tüüpiline mikroprotsessor sisaldab:
Taktgeneraator
Juhtseade (CU – control unit)
Aritmeetika-loogikaseade (ALU – arithmtetical and logical unit)
Registermälu
Mälud
Sisemälud
Püsimälu (ROM - Read Only Memory). Püsimällu kirjutatakse info juba arvuti valmistamisel. Seal on info, mis on vajalik arvutiga töö alustamiseks. Püsimälu on mõeldud ainult lugemiseks.
Operatiivmälu (RAM - Random Access Memory) on seade, mille abil peab arvuti meeles operatiivset informatsiooni: parajasti töötavaid programme ja nende poolt kasutatavaid andmeid. Operatiivmälu on ajutine andmete hoidmise koht - kui arvuti välja lülitada, siis läheb kogu operatiivmälus olnud info kaotsi.
Peitmälu
Vahemälu (cache) on kiire sisemälu. Sinna pannakse protsessorile minevad ja protsessorilt tulevad andmed. Vahemälust toimetatakse need siis juba õigesse kohta operatiivmälus. Vahemälu aitab kiirendada arvuti tööd.
Välismälu
2.2.2.1 Kõvakettas
Kõvaketas, mis asub arvuti korpuse sees, mahutab tunduvalt rohkem: paarikümnest megabaidist mitme gigabaidini (oleneb kõvakettast). Samas on kõvaketast tülikas endaga kaasa võtta - ta tuleb arvuti küljest maha monteerida ja uues kohas tagasi arvuti külge monteerida.
Flopikettalt infot lugev seade on FDD - Floppy Disk Drive (see seade on flopikettast eraldi). Kõvakettalt lugev seade on HDD - Hard Disk Drive (asub kõvakettaga ühes tükis).
CD-ROM
Optilised kettad (CD - Compact Disk). Neid nimetatakse ka laserplaatideks. Vastav lugev seade on CDD - Compact Disk Drive.
DVD
Diskett
Magnetkettad: flopi- ehk pehmeketas (Floppy Diskette) ning kõvaketas (Hard Disk).
Flopiketas on väikeste mõõtmetega ning selle saab endaga igale poole kergesti kaasa võtta. Kuid samas ei mahuta flopiketas väga palju infot: 3 1/2" flopiketas mahutab umbes 1,44 MB (ligikaudu 1,44 miljonit sümbolit).
VÄLJUNDSEADMED
Monitor
Monitor – elektronkiire toruga kuvar
Iseloomustatakse
1)(Eriti tähtis) Kaadrilotussagedus – mitu korda sekundis pilti ekraanile tuuakse. Alles 72 hertsise (72 korda sekundis ilma ülelaotuseta “non interlaced”) kaadrilaotuse korral ei taju inimese silm enam virvendust.
2)Lahutusvõime (ekraanipunktide eraldusaste) soovitav alates 800x600.
3) Monitori diagonaal tollides
4) Värvide arv
Printer
Printeri puhul arvestada – hind, kasutamiskulutused, töökiirus(lk arv minutis ppm või prinditavate märkide arv sekundis cps).
Maatriksprinter
Nõelmaatriksprinterid – kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke.
Juga- e tindiprinter
Jugaprinterid (tindiprinterid) – tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti)
Laserprinter
Tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil. Printeri peamiseks osaks on valgustundliku kihiga kaetud pöörlev trummel, millele punkthaaval kantakse laserkiire abiga prinditav kujutis. Prindib andmekandjale korraga terve lehekülje
Plotter
Plotter- kahendkoordinaadiline joonistav väljundseade, erinevalt printerist võimaldab tõmmata ka pidevaid jooni.
Kõlarid
| 