I korpus – Case

V Arvutisüsteemi mälu – system memory

Mälus hoitakse töötavate programmide koode ja andmeid.

ROM – read only memory  permanentne ja turvaline

RAM – random access memory – pole permanentne – no power - no RAM

ROMi tüübid:

• 
  ROM – tõeline ROM – sisu ei saa üldse muuta
  
• 
  PROM – programmable ROM – sisu saab üks kord programmeerida
  
• 
  EPROM – erasable programmable ROM – saab kustutada(UV kiirgus) ja kirjutada
  
• 
  EEPROM – electrically erasable programmable ROM (FLASH BIOS)
  

RAMi tüübid:

• 
  SRAM – static RAM – toitevoolu olemasolu korral peab andmeid meeles ilma mälu värskendamata (prose cache). Kiire ja kallis, pole vaja refresh lülitusi.
  
• 
  DRAM – dynamic RAM – vajab refresh lülitusi, mis kujutavad endast lihtsalt andmete lugemist.
  

Mälu siin koosneb andmesiinist ja aadressisiinist. Aadressisiini suurus näitab palju andmeid on võimalik adresseerida:

• 
  24 bitti – 16 MB
  
• 
  32 bitti – 4 GB
  
• 
  36 bitti – 64 GB
  

Kuna protsessorite taktsagedus on kordi suurem mälusiini omast on kasutuses protsessori sisemise ja süsteemi taktsageduse kordaja – multiplier.

Mälu kiibid:

4*1024*1024=4194304 aadressi, 4 bitti igal aadressil  vajab 22 bitist siini, mille teostamisest piisab 11 pinnist 11x11 maatriksi tõttu.

Mälu moodulid:

• 
  SIMM – single inline memory module – 30 ja 72 pin
  
  • 
    30 pin SIMM 1-16 MB aadressisiin 8 või 9 bitti
    
  • 
    72 pin SIMM 1-32 MB aadressisiimn 32 või 36 bitti
    

• 
  DIMM – Dual inline memory module – 64 bitti või 72 bitti aadressi siin
  
• 
  SODIMM – kasutatakse läpakates
  
• 
  DDRRAM – double data rate RAM – 1 taktiga vahetatakse prosega infor 2 korda.
  
• 
  RIMM – rambus inline memory module – 184 pin – suur töökiirus
  

Moodulite suurused:

• 
  SIMM 8(binMB)x32(bit) 60(ns) = 32 MB
  
• 
  DIMM 4x64 = 32 MB
  

Kiire vahemälu – Cache

Cache liigid:

• 
  L1 (primary cache) – Kiireim mälu arvutis, integreeritud, vajalik CPU sisemisteks operatsioonideks
  
• 
  L2 (secondary cache) – suurema mahuga aga aeglasem. Paigutatud emaplaadile või integreeritud prose boxi lähedusse
  
• 
  Disk cache – andmete bufferdamiseks RAMi ja kettaseadme vahel
  
• 
  Perifeerial cache – perifeeria seadmete jaoks.
  

Cache töö:

Cachimise strateegiad:

• 
  kui loetakse midagi aeglasema seadme pealt, siis on tõenäoline, et seal läheduses olevat infi on järgmisena vaja st. ennustatakse, mis infi vaja läheb.
  
• 
  Kui on vaja saata andmeid aeglasema seadme peale siis on tõenäoline, et tuleb õige pea veel andmeid mida saata.
  
• 
  Prose täidab töö käigus tsükliliselt palju kordi lihtsaid koodilõike, mida on kasulik cachis hoida.
  

• 
  Hit – andmed on caches peegeldatud
  
• 
  Datastore – tegelike andmete säilitus mälu.
  
• 
  TagRAM – sildimälu-järjepidamine selle üle millised andmet on datastoris peegeldatud.
  
• 
  TagRAMi suurus määrab ära bufferdatava RAMi suuruse. TagRAM otsustab kas hit või mitte.
  
• 
  Datastores liigutatakse korraga 32 baiti e 256 bitti infot.
  

Cache write policy:

• 
  write back – Kui süsteem tahab RAMi kirjutada ja see osa RAMist on bufferdatud siis muudetakse andmed ainult caches, RAMi uuendatakse siis kui see on vältimatu. (stale oht).
  
• 
  Write through – andmed kirjutatakse üle nii caches kui RAMis – on aeglasem.
  

Normaalse töö puhul pole stale probleem, sest tänu dirty bitile teab arvuti kuna andmeid uuendada. Selliste buffrite puhul kus üks pool on permanentne võib staliga probleeme tekkida.

VI Siinid – system bus

Siinid jagunevad:

• 
  sisemised siinid – ühendavad emaplaadi küljes olevaid seadmeid
  
• 
  välimised siinid – ühendavad välimisi I/O seadmeid