H. voolaid optika loengukursuse lofy. 01. 089 Konspekt tartu 2012

Bu sahifa navigatsiya:

• Huygensi printsiibi.

Christiaan Huygens [h'öihens] (14.04.1629 – 08.07.1965) oli hollandi teadlane. Avaldanud töid füüsikast, astronoomiast ja matemaatikast. Avastas 1678.a. valguse polarisatsiooni. Pani aluse valguse laineteooriale1678.a. Ja sõnastas valguse levimist seletava printsiibi – Huygensi printsiibi. Konstrueeris teleskoobile uut tüüpi okulaari (Huygensi okulaar) ja avastas Saturni rõngad 1655. Matemaatikas tegeles tõenäosusteooria rajamisega. Leiutas pendelkella. Aastal 1802 tegi T. Young katseid, mis näitasid, et kitsast avast läbi minnes kaldub valgus oma esialgsest levimissuunast kõrvale, valguse teel oleva tõkke taha. Kuna veelained levivad ka tõkete, näiteks kivide taha, siis Youngi katse näitas, et valgusel on laineline olemus. T. Young Thomas Young (13.06.1773 – 10.05.1829) oli inglise teadlane. Avaldanud töid füüsikast, meditsiinist, egüptoloogiast. Tegi 1802.a. katse, millega tõestas valguse lainelise olemuse. Katsetulemuste seletamiseks võttis kasutusele termini “interferents”. Avastas ka helilainete interferentsi ja seletas seda lainete superpositsiooniga. Uuris materjalide elastseid omadusi ja võttis elastuse kirjeldamiseks kasutusele uue füüsikalise suuruse, mida tänapäeval kutsutakse Youngi mooduliks. Uuris ka Egiptuse hireoglüüfe ja värvusnägemist. Järgmise olulise sammu valguse laineteoorias tegi J. C. Maxwell, kes 1865.a. tõestas teoreetiliselt, et on olemas elektromagnetlained, mis levivad ka tühjuses ja seda kiirusega 3 . 108 m/s. See tulemus langes küllalt hästi kokku tolleks ajaks määratud valguse kiirusega. Sellest järeldas Maxwell, et valgus on elektromagnetlaine. J. C. Maxwell James Clerk Maxwell (13.06.1831 – 05.11.1879) oli inglise füüsik. Avaldanud töid elektrodünaamikast, molekulaarfüüsikast, mehaanikast. Formuleeris 1859.a. seaduse, mis kirjeldab gaasi molekulide jaotust kiiruste järgi. On elektromagnetvälja teooria rajaja. Formuleeris nn Maxwelli võrrandid, mis kirjeldavad kõiki elektromagnetnähtusi. Nüüdisaegsele valguse kvantteooriale pani aluse 1900.a. M. Planck, kes loobus valguse laineteooriast ja võttis kasutusele valgusosakesed ehk kvandid. Muidu ei suutnud ta teoreetilselt seletada tahkete kehade kiirgusspektreid. Planck pidas kvante vaid teooriat lihtsustavateks abivahenditeks. M. Planck Katalog: oppematerjalid oppematerjalid -> Optoelektroonika ja integraaloptika dbb0070 Download 2.67 Mb.