8. Hapniku assimilatsioon
Respiratsiooni teel saadakse ligikaudu 90% taimerakkude poolt assimileeritud hapnikust. Teine suurem hapniku assimileerimise tee on tema võtmine veest ja väike osa saadakse ka hapniku kohesel sidumisel orgaanilistesse ühenditesse ja seda protsessi nimetatakse hapniku fikseerimiseks. Selle käigus lisatakse molekulaarne hapnik orgaanilistele ühenditele. Reaktsiooni aitab läbi viia ensüüm oksügenaas. Esimene stabiilne ühend, mille hapnik on pärit molekulaarsest hapnikust on 2-fosfoglükolaat. Oksügenaasid jagunevad kahte rühma – mono- ja dioksügenaasid, mille aluseks on süsinikuühenditele ülekantud hapniku aatomite arv. Dioksügenaasi puhul seotakse mõlemad hapniku aatomid 1 või 2 süsinikuühendisse. Monooksügenaasi korral lisatakse süsinikuühendile üks hapniku aatom, teine aatom muudetakse samal ajal veeks. Monooksügenaasi reaktsioon vajab substraadina elektrondoonorit (NADH või NADHP).
|
