1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat)

Solid State Drive ehk SSD-ketas ehk lihtsalt pooljuhtketas on andmekandja, mis säilitab andmeid mikrokiibil. SSD eristub elektromagnetilisest meediumist nagu (tänapäeval unustusse vajunud) flopikettad või kõvakettad. SSD tehnoloogia eksisteerib eri vormides juba 1950ndatest, aga see jõudis tavatarbijate kätesse alles 1990ndatel. SSD tehnoloogia on flashmälu kasutamine koos kõvakettakontrolleriga, emuleerimaks kõvaketast. Ehk teisisõnu, SSD on üks välgumälu kasutamise liik. SSD oli seniajani masside peibutamiseks liiga kallis, aga nüüdseks on hinnad langenud, muutes sellise andmekandja kasutamise arvutisüsteemides juba tavaliseks. SSDd on kõvaketastega võrreldes kiiremad ja vaiksemad (lausa hääletud, sest seal ei liigu midagi peale elektronide). Vähemalt netis üsna levinud müüdid on, et SSD on töökindlam ega muutu kuumaks, kuna selles puuduvad liikuvad osad, aga neid kahte punkti ei maksa uskuda. Et saada kiirem arvuti madalama hinnaga, kasutatakse võimalust jooksutada arvutis kõvaketast ja SSD-ketast korraga. Esimesel on suured failid, kuna selline andmetalletus on lihtsalt nii odav. Kõvakettaga võrreldes siiski kallilt SSD-lt võib samas jooksutada opsüsteemi- ja programmide faile, et süsteemi üldist töökiirust tõsta.