2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine ja segmenteerimine).
3. Analoog info, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart.
1. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid.
2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid.
3. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel.
1. Konveier protsessoris ja mälus.
2. Arvuti mälu klassifikatsioon.
Mälud jaotatakse kahte suurde gruppi – ajutise olekuga mälud ja püsiva olekuga mälud. Ajutise olekuga on näiteks SRAM-staatiline suvapöördusmälu ja DRAM-dünaamiline suvapöördusmälu.
SRAM puhul kasutatakse mäluelemendiks tavalist trigerit. Ühe biti salvestamiseks on vaja ühte trigerit. DRAM – mahtuvuspõhine, aeglane, odav, suure pakkimistihedusega.
Kui ajutise olekuga mälud säilitavad mälus andmeid toite kadumiseni, siis püsiva olekuda mälud säilitavad mälus olevad andmed ka toiteta.
Need mälud jagatakse gruppidesse:
ROM – võimalik ainult lugemine.
PROM – võimalik kasutaja polt programmeerida/kirjutada ühe korra.
EPROM – võimalik korduvalt kirjutada, kustutamine UV-valgusega.
EEPROM – softi abil programmeeritav, kasutatakse ujupaisuga transistore.
|
