Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid

mikroprotsessorite ja arvutite ehitus sõltub sellest, kuidas nende eri osad (ALU, reg-d, in- ja outliidesed) on ühendatud tervikuks. Juhtseadme protsessori, mälu ja in-outliideste vahel kasutatakse ühenduseks siine-mitmejuhiline ühendus, millega saab omavahel liita palju süsteemi komponente. Juhtseadme siin koosneb mitmest paralleelsest juhist, mis ühendavad elektriliselt juhtseadme erinevaid osi. Siinid jagunevad: aadressi-, andme- ja juhtsiinideks. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16 soonelised, nende kaudu edastatakse korraga ühe- või kahebaidine sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0…255, mis sobib väga väikese mälu või näiteks in- ja outliideste adresseerimiseks. Kõik in ja outliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216=65535 baiti=64Kbaiti(220=1Mbait). Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasutatakse arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse out-itesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajaliku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas (protsessori ja in/out seadme vahel, mälu ja käsud). Siinidraiver-element, mis eraldab mingi seadme siinist.