Voip/ Telefon üle Interneti Sille Raid Avatud Ülikool Majandusteadus kursus

Mõiste VoIP sai tuntuks üle seitsme aasta tagasi. Esimesed VoIP-rakendused polnud kuigi paljutõotavad. Alustati üsna amatöörlikult tasemelt, üritades saada ühendust sõbra arvutiga ning kasutades oma arvuti helikaardi küljes oleva odava mikrofoni ja kõrvaklappide koostööd. Kvaliteet oli reeglina üpris vilets. Põhjusi selleks oli mitu :

* Kõne digitaliseerimisega tegeles protsessor. Paraku peab protsessor tegelema arvutis ka paljude muude ülesannetega ning probleemid kõne kvaliteetsel edastamisel olidki käes.

* Internetiühendus (tollal reeglina dial-up) oli aeglane ning kõne digitaliseerimise algoritm vilets. Kokkuvõttes ei piisanud edastusribast kõne kvaliteetseks edastamiseks – kõne oli katkendlik ja hakitud ning häiriva kajaga (nagu GSM-telefonil halva levi korral).

Probleemi lahendamiseks asuti aktiivselt tegelema kõneinfo kokkupakkimisega ning mõne aasta jooksul patenteeriti mitmeid uusi algoritme. Kui tavalises telefonivõrgus kasutab üks kõnekanal edastusriba 64 kbit/s, siis uutes VoIP-lahendustes saavutati hea kõnekvaliteet juba 8 kbit/s puhul. Võeti kasutusele spetsiaalsed kõneprotsessorid, mille ülesandeks on ainult kõnede pakkimine etteantud algoritmi järgi. Turule paisati spetsiaalsed seadmed – gateway’d –, mis suutsid töödelda mitut samaaegset kõnet korraga. Põhimõttelised eeldused kommertsteenusena kõnede edastamiseks läbi interneti olidki loodud.

Tormiliselt hakkas kasvama rahvusvaheliste kõnede maht. Seni olid suured riiklikud sidefirmad hoidnud rahvusvahelistel kõnedel väga suurt kasumimarginaali ning just selles osas olid uute tulijate teenimisvõimalused kõige suuremad.

Samas peab nentima, et mitte ükski laps ei kasva üles ilma probleemideta. Nii ka VoIP. Kuna interneti arengutase on riigiti üpris erinev, tekkisid ka tuttavad kvaliteediprobleemid. Hakitud kõne või ühenduse katkemine oli üpris sage nähtus veel 3 aastat tagasi. See sundis VoIP-operaatoreid aktiivselt otsima teid kvaliteedi tagamiseks. Klassikalistes telefonivõrkudes kasutatakse jaamade (ja ka riikide) vahel sidekanaleid, kus liigub ainult sideinfo. Sel juhul on garanteeritud täiuslik sidekvaliteet. Sama teed läksid ka rahvusvahelises liikluses ka VoIP-operaatorid – kasutusele võeti riikidevahelised garanteeritud sidekanalid. See kasvatas küll kulutusi, kuid tänu kõne suuremale kokkusurumisele oli kõne edastamise omahind ikka tunduvalt väiksem klassikalise kõne omahinnast. Aastaga tegi rahvusvaheliste VoIP-kõnede kvaliteet suure hüppe edasi.

VoIP sobib kasutamiseks igas büroos. Ettevõtte enda suurus siinkohal erilist rolli ei mängi, seda saab kasutada nii kümne kui ka tuhande töötajaga ettevõttes. Eriti mugav on VoIP-i kasutada muidugi siis, kui ettevõttel on erinevates linnades või riikides oma osakonnad või tütarettevõtted ning nende vahel toimib turvaline internetiühendus. Juhul kui ettevõtte töötajad nende erinevate ettevõtte osade vahel ka tihti liiguvad, on VoIP veel eriti kasulik Et igal töötajal on VoIP-i puhul personaalne telefoninumber, siis pole ka vajadust otsida vajalikku inimest mööda erinevaid telefone, vaid vajalik töötaja on tabatav alati, olgu ta siis Tallinnas, Tartus või Helsingis.

VoIP tegelikult lihtne tehnoloogia. Loomulikult on selle toimimiseks vaja internetiühendust ning teatud tarkvaralist tuge teenust pakkuvalt firmalt, näiteks Uninetilt. Kõneühenduse enda saamiseks vajalik tehnika on küllaltki lihtne: piisab sobiva tarkvara ja mikrofoni ning kõrvaklappidega varustatud arvutist või siis traadita internetti kasutavates büroodes spetsiaalsest IP-telefonist. VoIP-i kasutades telefonikõne tegemine on aga isegi lihtsam kui tavalise telefoni kasutamine. Nimelt pakub VoIP selliseid uusi võimalusi nagu integreeritud elektrooniline telefoniraamat, mille võib koostada nii personaalse, firmapõhise kui ka näiteks üleriigilise. Samuti pakub VoIP mobiiltelefonidest tuntud omadusi, nagu helistatud, vastamata ja vastuvõetud kõnede logi ning ka kõnekonverentsi teenust.

VoIP-ile on lihtne lisada postkasti teenust ja kõnesalvestust, integreerida teda erinevate tarkvarasüsteemidega jne. Kontorite omavahelised kõned toimuvad otse läbi interneti. Juhul aga, kui kõne läheb tavanumbrile, internetist välja, liigub see läbi spetsiaalse keskuse, mis ühendab siis tavakõnesidet internetiga.

Tavalise telefoniühenduse asendamine VoIPiga ei pruugi telefonikasutajale üldse märgatav olla. Telefoninumbrid jäävad samaks, kõnekvaliteedi erinevused on minimaalsed. Tuntavalt võidetakse aga kuludes, eriti kaugekõnede osas. Põhimõtteliselt saab hakkama ka täiesti ilma tavaliste telefoniliinideta – kogu ettevõtte telefoniside võib käia läbi interneti püsiühenduse. Telefoniliinide olemasolu on siiski soovitatav, juhuks kui internetis tekivad häired või katkestused. Kasutajatel on ka võimalus võtta endale uued, niinimetatud mittegeograafilised numbrid. Kolides ühest kohast teise, tulevad olemasolevad numbrid kasutajaga alati kaasa. Kui uues kohas on internetiühendus olemas, tuleb gateway võrku ühendada ja telefonid helisevad täpselt samuti nagu varem.

29.augustil 2003 lasti välja VoIPi tehnoloogial põhinev esimene versioon Skype`i tarkvarast, mille teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et selle loomisse on suure panuse andnud eestlased. Ettevõte, kuhu kuulusid rootslased Niklas Zennström ja Janus Friis ning eestlased Ahti Heinla, Priit Kasesalu ning Jaan Tallinn valmistasid 2000. aastal populaarse failijagamisprogrammi Kazaa lähtekoodi. Kazaa sai uskumatult populaarseks ning Zennström ja Friis müüsid oma firma Sharman Networksile, kes seda siiamaani arendab ja allalaadimiseks pakub. Pärast seda otsustasid nad luua uue ettevõtte, võttes kampa samad eestlastest programmeerijad, kes neid Kazaa juureski aitasid, lisandus veel üks programmeerija nimega Toivo Annus. Uus ettevõte valmistas taas ühe ülipopulaarse tarkvara – Skype’i, millega saab interneti vahendusel teha tasuta telefonikõnesid üle maailma, ainuke eeldus on, et inimestel, kes omavahel selle vahendusel kõnelevad, on mõlemal Skype installeeritud. Paljud firmad püüavad VoIP tehnoloogia abil pakkuda teenuseid, kuid Skype’i idee on selles, et see on tasuta. Skype kasutab sama P2P infrastruktuuri mis Kazaagi – kui kaks inimest tahavad teineteisele helistada, siis ei lähe telefonikõne läbi keskserveri, vaid otse ühe inimese arvutist teise.
Kui Skype avalikkuse ette toodi, levis see nagu kulutuli. Esimese kuu ajaga oli selle alla laadinud juba üle miljoni inimese. Ja see on ka loomulik – kes siis ei tahaks tasuta helistada. Skype’ile ennustati küll kiire tõusu järgset sama kiiret langust ning loodi isegi väljend Skype-hype, kuid ei miskit – toode töötab ja areneb veelgi jõudsamalt. Seda enam, et nüüd saab Skype’i vahendusel helistada väga soodsalt ka tavatelefonidele (SkypeOut) ning Skype on kirjutatud praktiliselt kõikidele enamkasutatavatele operatsiooni-süsteemidele.

2005.aastal on Skype`i loojad lubanud startida projektiga ``Skype for Business``, mis on ettevõtetele suunatud tarkvaraversioon, millel on äritegevuse mugandamiseks kujundatud funktsioonid.

“Peale Skype'i allalaadimist mõistsin, et maailm ei ole enam endine,” ütles USA Föderaalse Sidekomisjoni (FCC, Federal Communications Commission) esimees Michael Powell. “Kui KaZaA leiutajad levitavad väikest tasuta programmi, mille abil saad rääkida ükskõik kellega ning kvaliteet on suurepärane ja see kõik on tasuta – siis on kõik läbi. Maailm muutub nüüd paratamatult.”

Ja see kõik on tõenäoliselt alles algus…

Kasutatud kirjandus :

http://www.epl.ee/artikkel_252169.html

http://www.ekspress.ee/viewdoc/A05B831F4C73F527C2256C3900513456

http://web.skype.com/skype.et.html

http://www.epl.ee/artikkel_247609.html

http://www.ajakiriprofit.ee/jutt2.html