|
11-tema. Elektron húkimet basqarıw sisteması. Mámleketlik ınteraktiv xızmetler
|
| bet | 1/6 | | Sana | 18.11.2023 | | Hajmi | 415,18 Kb. | | #100894 |
Bog'liq 11-lekciya
11-tema. Elektron húkimet basqarıw sisteması. Mámleketlik ınteraktiv xızmetler.
Elektron húkimet túsinigi hám wazıypaları ;
Elektron húkimetti engiziw jáhán tájiriybesi;
Elektron húkimettiń arxitekturası.
Usı waqıtta mámleketimizde cifrlı ekonomika principlerı tiykarında informacion-kommunikaciya texnologiyaların jáne de rawajlandırıwǵa úlken itibar qaratılıp atır. Bul ilajlar sheńberinde “Elektron húkimet hám mámleket xızmetleri” informaciya sisteması (EPIGU) islep shıǵıldı hám engizildi.
Informaciya texnologiyalarınıń adamlardıń baylanıslılıǵına, húkimet natiyjeliligin asırıwǵa hám puqaralardıń múmkinshiliklerin keńeytiwge tásiri bul texnologiyalardı hámme ushın ashıq bolıwınıń zárúrligi haqqındaǵı shubhalardı joq etedi. Tuwrı jantasıw menen elektron húkimet jámiyeti rawajlandırıw ushın lokomotivga aylanıp, húkimetti jáne de nátiyjeli, esapdor hám áshkara etiwi múmkin. Bul transformaciya tekǵana xalıqqa xizmet kórsetiw salasınıń “sırtqı” bóleginde, bálki mámleket sektorında keńseleraro hám keńseleraro biznes processlerin integraciyalashuvi hám reinjiniringida ózgerislerdi talap etedi. Elektron húkimet - bul mámleket shólkemleriniń fizikalıq hám yuridikalıq shaxslarǵa mámleket xızmetlerin kórsetiwde informacion-kommunikaciya texnologiyalarınan (AKT) paydalanıw, sonıń menen birge keńseleraro elektron óz-ara baylanıslar - ni támiyinlew boyınsha iskerligin támiyinlewge qaratılǵan shólkemlestirilgen- huqıqıy ilajlar sisteması102. Dástúriy húkimettiń alter- nativasi yamasa analogi emes, tek onı toldıradı, cifrlı texnologiyalar járdeminde natiyjeliligin asırıwdıń jańa usılları hám quralların usınıs etedi.
Bul mexanizmde informacion-kommunikaciya texnologiyaları aktiv túrde qollanıladı : veb-saytlar, informaciya sistemaları, maǵlıwmatlar bazaları, bir-biri menen birlestirilgen. Ápiwayı etip aytqanda, elektron húkimet mámleket keńseleri menen baylanıstı ańsatlashtiradi, gezeklerdi kemeytiwge, sertifikatlar, litsenziyalar hám basqa hújjetlerdi alıw procesin ápiwayılastıradı, barlıq táreplerge: mámleket keńselerine, isbilermenlerge hám ápiwayı puqaralarǵa jáne de nátiyjeli islewge járdem beredi. Elektron húkimetti engiziwdiń tiykarǵı maqsetleri:
• Mámleket xızmetlerin sapası hám bar ekenligin asırıw ;
•ma'muriy tosqınlıqlardı saplastırıw ushın biznes ǵárejetlerin kemeytiw;
•ijro hákimiyat hám keńseleraro muwapıqlastırıw natiyjeliligin asırıw.
Elektron húkimettiń óz-ara tásiri túrleri:
• Mámleket hám puqaralar ortasında (G2C, Húkimetten Puqaraǵa );
•hukumat hám biznes ortasında (G2B, húkimetten bizneske);
•hokimiyatning túrli tarmaqları ortasında (G2G, Government-to- Government);
•Shtat hám húkimet hámeldarları (G2E, Government-to-Employe) ortasında.
Elektron húkimettiń óz-ara baylanısları túrler.
|
| |
