C.1.1.4 Mälutehnoloogia põhitüübid
Mälu on arvutisüsteemi funktsionaalne seade, mis salvestab programme ja andmeid. Iga informatsiooni ühik tuleb teisendada binaarkoodiks, et seda oleks võimalik salvestada mäluseadmesse. Elementaarühikuks on bit. Kaheksa bitti moodustab üks bait. Informatsioo9ni käsitletakse tavaliselt baitide jadana. Mälu koosneb tavaliselt mälupesadest (ehk aadressidest), millest igaüks sisaldab ühe baidi või rühma baite. Üks mingi informatsioonihulk võib salvestamiseks vajada mitut mälupesa. Mälumahtu mõõdetakse bittides või baitides, mida see suudab salvestada. Praktikas kasutatakse mälu suuruse väljendamiseks järgmisi eesliiteid: K (kilo - 1024), M (mega - 1024*1024), G (giga - 1024* 1024* 1024), millele järgneb sõna bitt või bait. Järgnevalt kasutatakse tähti b ja B vastavalt biti ja baidi tähistamiseks.
Mälus teostatavateks elementaarseteks operatsioonideks on: valik, lugemine, kirjutamine.
Mälus teostatavateks elementaarseteks operatsioonideks on: valik, lugemine ja kirjutamine. Operatsioon valik määrab kindlaks füüsilise mälu kogumi, kuhu andmeühik salvestatakse või kust see hangitakse. Mälus füüsilise piirkonna valimise aluseks on sellele piirkonnale unikaalselt määratud väärtus ("aadress").
Informatsiooni ühikut võib salvestada mälusse kirjutamise operatsiooni alusel. Mälust andme hankimiseks sooritatud operatsiooni nimetatakse lugemiseks.
Seega mälu võib esitada joonisel toodud mudelina.
Mälu loogiline mudel
Mälude iseloomustuseks kasutatakse mitmesuguseid parameetreid. Esimeseks on järjekord, millega saame ligipääsu mälupesadele. Järjestikune mälu (näit magnetlint) vajab ligipääsuks kõiki nõutud pesale eelnevate pesade läbikäimist. Muutmälu (RAM) aga võimaldab ligipääsu otse vajalikele mälupesadele.
Teine aspekt on seotud operatsioonide tüübiga, mida me mälus saame teostada. Püsimälusse (ROM) saab andmeid salvestada ainult selle valmistamise ajal. Andmeid saab hiljem sealt ainult lugeda. Kuid muutmälu võimaldab korduvat kirjutusoperatsiooni.
Kolmas aspekt puudutab seda, kuidas mälu säilitab sellesse salvestatud andmeid ajas. Hävimälu kaotab informatsiooni pärast toitevoolu väljalülitamist, samas kui säilmälu säilitab salvestatud informatsiooni isegi siis, kui toitevool puudub.
Erinevate mälude võrdlemiseks tuleb meil defineerida mõned parameetrid:
-
mälu kiirus: aeg, mis kulub info lugemiseks mälust või kirjutamiseks mällu
-
mälu maht: informatsiooni hulk, mida on võimalik mälusse salvestada
-
|
