tihedus: mälumahu ja selle füüsilise suuruse suhe.
Võimaldamaks selliste parameetrite omavahelist võrdlemist, kasutame sagedamini ülalpool defineeritud suhtelisi kui absoluutseid mõõtühikuid.
Ideaalne mälu on kiire, suur ja odav. Kahjuks on need parameetrid enamasti üksteist välistavad. Nii on kiired mälud sageli väikesemahulised ja kallid, samas suuremahulised, odavad mälud tavaliselt aeglased.
Arvutis kasutatav arhitektuuriline lahendus põhineb sageli ideel kasutada eri tüüpi mälusid samaaegselt.
Esimene mälu, mille poole pöördub protsessor otse, on nimega põhimälu ning see on valmistatud sellistest elektroonikakomponentidest, mis võimaldaksid kiiret ligipääsu ning mille maht on tüüpiliselt alla 1Gb. Teine mäluseade, mille poole protsessor pöördub sisend/väljundseadmete kaudu on niinimetatud sekundaarmälu ja see põhineb elektromagnetilisel või optilisel süsteemil Need võimaldavad salvestada suuremal mahul informatsiooni kui põhimälu, samas on nende kiirused aeglasemad. Lisaks erinevalt sekundaarmälust on põhimälu sageli hävimälu.
Põhimälu on arvutisüsteemis tüüpiliselt RAM-tüüpi ja seda kasutatakse andmete ja programmide salvestamiseks sel ajal, kui neid kasutatakse. Täpsemalt öeldes on tegemist loetava/ülekirjutava, hävi- ja muutmäluga.
RAM on jagatud masinasõnadeks, mis omakorda koosnevad ühest või enamast pesast, milles igaühte saab salvestada ühe üksiku biti.
RAM-is vastavad operatsioonid tavaliselt masinasõnale, nii et valikuoperatsioon ja sellele järgnev lugemise/kirjutamise operatsioon mõjutab kogu sõna tervikuna.
RAM-i on võimalik teostada staatilise tehnoloogiaga (SRAM) või dünaamilise tehnoloogiaga (DRAM). SRAM on kiirem kui DRAM, kuid selle hind ühe pesa kohta on kõrgem ja sellel on väiksem tihedus. DRAM-id vajavad täiendavaid riistvara komponente, et perioodiliselt oleks võimalik värskendada mälu sisu.
RAM valmistatakse tavaliselt kiipidest mahutavusega 8 või 16 MB. Kiibid on kinnitatud joodisega väiksele trükiplaadile ühtseks tervikuks. Seda tervikut nimetatakse SIMM-iks, kui elektritoite klemmid (konnektorid) on paigutatud vaid ühele küljele, ning DIMM-iks, kui konnektorid on paigutatud mõlemale küljele. Tavaliselt on SIMM-i mahuks 32 MB või 64 MB, samas kui DIMM-i mahuks on 128 MB, 256 MB või 512 MB.
Plaadi konnektorid sisaldavad ka aadressi, andmete ja kontrollsignaale (näit. kirjutamise või lugemise operatsiooni valimiseks või toiteks)
Protsessor, põhimälu, siin ja mõned sisend/väljundseadmed on tavaliselt paigutatud plaadile, mida nimetatakse emaplaadiks, mille kaudu toimuvad ühendused eri komponentide vahel. Mäluplaadid on ühendatud emaplaadil asutavatesse pesadesse, mis võimaldavad ühendust arvuti siiniga.
Erinevalt RAM-ist on ROM säilmälu ning sellele tuleb andmed salvestada tootmisprotsessis.
Muude ülesannete kõrval kasutatakse ROM-mälusid selle osa põhimälu juures, kus vajatakse säilmälus hoitavaid andmeid ja programme. tüüpiliseks näiteks on programm, mis vastutab käivitamisel operatsioonisüsteemi laadimise eest (BIOS).
Üheks ROM-i variandiks on PROM, mis võimaldab kasutaja poolt salvestada (programmeerida) andmeid pärast tootmisprotsessi.
EPROM-id on kustutavad ja ümberprogrammeeritavad ROM-id. Kustutamine toimub kiibi viimisega ultraviolettkiirte alla (seega pole võimalik kustutada ainult osa mälust) ja seega tuleb mälu moodul füüsiliselt arvutist eemaldada.
EEPROM-id on nende edasiarendused: neid on võimalik kustutada elektriliste signaalide abil ning seega saab neid kohapeal ümberprogrammeerida.
Välkmälu on EEPROM eriliik ja seda kasutatakse tänapäeval üha laiemalt.
