• Protsessor
  • Arvutite riistvara alused




    Download 4,92 Mb.
    bet10/16
    Sana25.12.2019
    Hajmi4,92 Mb.
    #4916
    1   ...   6   7   8   9   10   11   12   13   ...   16

    Kuidas valida emaplaati?


    Kuna emaplaat on arvuti aluskomponent siis on selle õige valik väga oluline, kuna emaplaat paneb paika millised seadmeid kasutada on võimalik, ning millisel määral on võimalik omadusi laiendada.

    Küsimused mida enne emaplaadi ostmist tuleks küsida:



    • Millised on selle arvuti tulevased ülesanded

    • Millised seadmed peaksid kindlasti emaplaadil olemas olema

    • Millised peaksid olema laiendusvõimalused

    • Tehnoloogilised eelistused Intel vs. AMD. Nvidia SLI vs AMD Crossfire

    Seejärel saab alles vaadata milliste kiirustega lisaseadmeid emaplaadile valida ja valikud on üksteisega seotud. Emaplaadi kiibikomplekt paneb paika millist tüüpi ja milliste kiirustega protsessorid sinna sobivad, kui kiire liiklus mäluga on võimaldatud, kuipalju ja mis tüüpi I/O pesi nii sisemiste kui välimiste seadmete ühendamiseks. Millised ja mitu videokaarti on võimalik paigaldada.

    Täpsustavad valikuküsimused on:



    • Milline kiibikomplekt

    • Milline protsessor

    • Milline vormitüüp

    • Millised mälupesad

    • Millised laiendkaardipesad

    • Millised I/O pesad

    Loomulikult on hind see mis tegeliku ostu paika paneb, kindlasti valmistab esialgu raskust eri tehnoloogiate mõistmine ja rahuldava hinna/kvaliteedi suhte leidmine. Tasakaalus ja oma hinda väärt süsteemi kokkupaneku oskus nõuab lisaks teadmistele ka kogemusi.

    Protsessor


    On arvuti „aju“ siin toimuvad aritmeetika ja loogikatehted ning ujuvkomaarvutused. Arvutused toimuvad täitetuumas, instruktsioonide alusel, arvutuse teostamiseks kasutakse registrid (neis hoitakse väärtusi ja käske), arvutusi teostatakse tänapäeva CPU- des konveiermeetodil. Andmete sisendiks ja väljundiks on andmesiin, aadress siini kaudu väljastab mälukontroller muutmälu aadresse kuhu protsessor võib väljundandmed andmesiini kaudu kirjutada või sisendandmed lugeda. Puhvermälu on kiire mälu protsessori sees, milles hoitakse andmeid mida protsessori sisesteks arvutusteks vajatakse korduvalt, puhvermälud töötavad protsessoriga samal kiirusel ja on seega operatiivmälust palju kiiremad, kuid kallimad, seetõttu on puhvermälu protsessoris alati vähem kui operatiivmälu emaplaadil.

    Keskprotsessori (Central Processing Unit CPU) peamised komponendid



    • Execution Core(s) - täitetuum

    • Data Bus – andmesiin

    • Address Bus – aadresssiin

    • Aritmetic Logic Unit ALU – aritmeetika/loogika üksus

    • Floating Point Unit – ujuvkomaavutus üksus

    • Instruction sets / Microcode - instruktsioonid

    • Registers - registrid

    • Pipelining - konveier

    • Memory Controller - mälukontroller

    • Cache Memory – puhvermälu (L1, L2 and L3)

    32 bitine 386



    Gener.

    Tutvustus

    Peamised mudelid

    aadressiruum

    Uued omadused

    1

    1978

    Intel 8086, Intel 8088 ja kloonid

    16-bit

    esimene x86 mikroprotsessor

    1982

    Intel 80186, Intel 80188 ja kloonid, NEC V20/V30

    Kiirem mäluaadresside poole pöördumine

    2

    Intel 80286 Intel 80188 ja kloonid

    16-bit

    Mälukontroller, suurem mälu aadressiruum

    3

    (IA-32)


    1985

    Intel 80386 Intel 80188 ja kloonid, AMD Am386

    32-bit

    32 bit instruktsioonid, mäluleheküljed

    4

    (FPU)


    1989

    Intel486 Intel 80188 ja kloonid , AMD Am486/Am5x86

    FPU kasutus, L1 CPU sees

    4/5

    1997

    IDT/Centaur-C6, Cyrix III-Samuel, VIA C3-Samuel2 / VIA C3-Ezra (2001), VIA C7 (2005)

    Integreeritud FPU, L2 mõne CPU sees, MMX, SSE

    5

    1993

    Pentium, Pentium MMX, Cyrix 5x86, Rise mP6

    64 bit andmesiin, kiirem FPU

    5/6

    1996

    AMD K5, Nx586 (1994)




    6

    1995

    Pentium Pro, Cyrix 6x86, Cyrix MII, Cyrix III-Joshua (2000)

    32 / 36-bit (PAE)

    L2 iga CPU sees, PAE

    1997

    AMD K6/-2/3, Pentium II/III

    L3 puhvri tugi, 3DNow!, SSE

    2003

    Pentium M, Intel Core (2006)

    voolusäästlik

    7

    1999

    Athlon, Athlon XP

    Kiirem FPU

    2000

    Pentium 4

    SSE2, hyper-threading

    7/8

    2000

    Transmeta Crusoe, Efficeon

    Mälukontroller protsessoris

    2004

    Pentium 4 Prescott

    32/64-bit

    SSE3, 64-bit ALU (LGA 775)

    2006

    Intel Core 2

    64-bit, madal toitepinge, mitmetuumsus, madalam taktsagedus, SSE4 (Penryn)

    2008

    VIA Nano

    64-bit Väga madal toitepinge, riistvaraline krüpteerimistugi, toitehaldus

    8 (x86-64)

    2003

    Athlon 64, Opteron

    x86-64 instruktsioonid on-die mälukontroller protsessoris, hypertransport

    8/9

    2007

    AMD Phenom

    64-bit

    monoliitne nelituum, L3 protsessoris, modullaarsed tuumad (2-6)

    2008

    Intel Core i3/i5/i7, AMD Phenom II

    Intel Atom

    Väga madal toitepinge, videoprotsessor CPU sees.

    2011

    AMD Bobcat, Llano

    Madal toitepinge, videoprotsessor CPU sees

    9 (GPU)

    2011

    Intel Sandy Bridge/Ivy Bridge, AMD Bulldozer and Trinity




    SSE5/AVX, modullaarne, videoprotsessor CPU sees




    2013

    Intel Larrabee




    Vektorarvutuste üksus




    2014

    Intel Haswell




    FMA3, DDR4

    AMD Hyper Transport Technology. Tehnoloogia mälu ribalaiuse maksimaalselt efektiivseks kasutamiseks, mälukontroller asub protsessoris mitte põhjasillas .

    Intel Hyper-Threading Technology. Tehnoloogia mis võimaldab mitmetel rakendustel korraga sujuvamalt töötada, virtuaalse tuuma kasutus.

    Multi core. Tehnoloogia kus ühe füüsilise protsessori sees on mitu tuuma, selline tehnoloogia võimaldab samaaegselt töötada mitme erineva lõimega, eriti kasulik multi-tegumit kasutava tarkvara puhul.

    Multiplier. Protsessori sisemine kordaja mis sunnib protsessori sisemiselt kordades kiiremini tööle kui esisiin (200MHz FSB ja 10x =2000MHz protsessori sisemist taktsagedust)

    8086

    1978-1990

    29,000 transistori

    3 mikronilises tehnoloogias

    5-10 MHz

    16 bitise sisemise siiniga

    0.64 miljonit instruktsiooni sekundis (MIPS)

    Korpus DIP (40 kontakti)





    Core i7 980X („Westmere“ arhidektuur „Gulftown”)

    2010-


    1170000000 transistori (6 tuuma)

    32 nanomeetrilises tehnoloogias

    taktsagedusega 3,2 GHz

    64 bitise sisemise siiniga

    147000 (MIPS)

    Korpus LGA1366



    AMD ja Inteli protsessorid ja pesad pole omavahel ühilduvad (*Olid kuni Socket 7 ni). Erinevad protsessori seeriad kasutavad erinevaid kontaktpesi . Kontaktpesad sobivad kindlat tüüpi protsessoritele, täpselt millistele saab lugeda emaplaadi kasutusjuhendist. Emaplaat toetab ainult ühte socketi tüüpi, teise pesatüübi jaoks disainitud protsessorit pole võimalik kasutada (näiteks Socket 939 protsessor ei sobi socket AM2 pesasse, ega ka vastupidi).

    Protsessorit iseloomustavad parameetrid

    Tüüpilised protsessorikirjeldused müügikuulutustes:



    Intel Celeron Dual-Core E3400 2.60 GHz 1MB 800MHz FSB Socket LGA775 Inbox

    AMD Phenom II X4 910e 2.6GHz 8MB 65W AM3 box

    Download 4,92 Mb.
    1   ...   6   7   8   9   10   11   12   13   ...   16




    Download 4,92 Mb.