PÕHIMÕISTED
Põhimõisted
Infotehnoloogia on ala,
mis tegeleb info talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvuteid kasutades.
Tarkvara on see, mis paneb riistvara tööle, programmid, kõik info, mis on arvutis.
Programmid üldiselt jagunevad: operatsioonisüsteemid ja rakendusprogrammid.
Litsents on antud juhul luba kasutada litsenseeritud tarkvara.
Vabavara on mõeldud üldsusele tasuta kasutamiseks.
Jaosvara on litsenseeritud tarkvara liik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada.
Personaalarvuti põhiosad on riistvara ja tarkvara.
Mis määrab ära arvuti uuendamise ja täiustamise võimalused? Emaplaat.
Riistvara
Millised kaks kõige enam levinud protsessoreid tootvad firmad? INTEL ja AMD.
Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, kaardilugeja, puuteekraan, kõnesisestusvahend jt.
Sisendseadmete ülesandeks on infot sisestamine.
Väljundseadmed on kuvar, printer, audiovisuaalsed seadmed.
Väljundseadmete ülesandeks on võimalus arvutist andmeid väljastada.
Keskseadmetena on arvutikorpuses protsessor, emaplaat, kõvaketas, toiteplokk, CD-ROM, laienduspesad, pordid.
Arvutite liigid suur-, mini-, võrgu-, personaalarvutid.
Mälu
ROM – püsimälu.
RAM – operatiivmälu, töömälu ehk muutmälu.
Cache – sisemälu (puhvermälu).
Kirjuta mäluühikud ja seosta need failiformaadiga.
Mälu mahtu mõõdetakse baitides (B), kilobaitides (kB), n. tekst, fotod; megabaitides (MB), n. laul ja gigabaitides (GB), n. video. Erinevates formaatides kuid sama sisuga dokumendid võivad olla oluliselt erineva suurusega.
Millistest teguritest sõltub arvuti kiirus?
protsessori taktsagedusest
töömälu suurusest
graafikamälu suururest
siinide läbilaskevõimest
Tarkvara
Operatsioonisüsteem loob arvutiga suhtlemise alused. Operatsioonisüsteem juhib arvuti tööd, programmide täitmist, korraldab ressursijaotust, info sisestamist ja väljastamist. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (
UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000
/XP jne).
Rakendustarkvara
on programmide komplekt kindlat liiki ülesannete tarvis ja nendega puutub tavakasutaja kokku oma igapäevases töös. Rakendustarkvaraks
on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks, tekstitoimetid (
Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (
PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (
Excel), andmebaasisüsteemid (
Access), joonistamisprogrammid (
Paint), pakkimisprogrammid (
PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid jne.
Graafiline kasutajaliides on arvuti kasutamise keskkond, milles kasutatakse lisaks tekstile ka graafilisi elemente. Tavaliselt toimub sellises keskkonnas käskude edastamine graafiliste elementide otsese manipuleerimise teel (n. hiirega, nupule vajutamine, (ripp)menüüst valiku tegemine jms).
Mittegraafilised kasutajaliidese näiteks on käsurida, mille korral on kindlaks määratud käskude kogum.
Erinevus: Graafiline kasutajaliides on enamasti menüüpõhine süsteem, kus kasutaja saab menüüdest toiminguid valida. Mittegraafilise kasutajaliidese näiteks on käsurida, mille korral on kindlaks määratud käskude kogum. Programmiga suhtlemiseks peab kasutaja sisestama käske.
Ohutustehnika ja ergonoomika
Lühidalt:
Sööme ja joome köögis, mitte arvuti lähedal ja kohal.
Juhtmed korjame kokku, juhtmed ei ripu suvalises kohas.
Mäletame, kuidas peab istuma arvutiga tööd tehes ja käitume vastavalt sellele.
Ei unusta valgustust ja see on paigutatud õigesse kohta.
Teeme iga 45 minuti pärast pause.
Ei kasuta tehniliselt mitte korras seadmeid ja juhtmeid, pikendusjuhtmeid.
Märgid kuvariekraanil peavad olema selged nii ühe rea ulatuses kui ka erinevates ridades.
Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölaual nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes. Märkide tunnused klaviatuuril peavad eristuma taustavärvist ning olema selgesti nähtavad.
Tarkvara väljatöötamisel ja valimisel peab tööandja võtma arvesse järgmisi põhimõtteid:
