ET
Rue Belliard/Belliardstraat 99 — 1040 Bruxelles/Brussel — BELGIQUE/BELGIË
Tel +32 25469011 — Faks +32 25134893 — Internet: http://www.eesc.europa.eu
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Brüssel, 11. veebruar 2015
TÄISKOGU ISTUNGJÄRK
21.–22. JAANUAR 2015
KOKKUVÕTE VASTUVÕETUD ARVAMUSTEST
|
Käesolev dokument on kättesaadav ELi ametlikes keeltes komitee kodulehel:
http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.documents#/boxTab1-2
Dokumendis nimetatud arvamustega saab tutvuda internetis, kasutades komitee otsingumootorit:
http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.opinions-search
|
Sisukord
1.KONKURENTSIVÕIME / SISETURG / TÖÖSTUSE MUUTUSED 4
2.TERVISHOID JA OHUTUS 5
3.KESKKOND / PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 7
4.TÖÖ / SOTSIAALKÜSIMUSED 9
5.TELEKOMMUNIKATSIOON 11
6.VÄLISSUHTED 13
21.–22. jaanuaril 2015 toimunud täiskogu istungjärgul osalesid Läti endine president Vaira Vīķe-Freiberga, kes esitas avalduse Euroopa majanduskasvu ja sotsiaalse solidaarsuse kohta, ning Läti välisministeeriumi parlamentaarne riigisekretär Zanda Kalniņa-Lukaševic, kes tutvustas ELi Nõukogu eesistujariigi Läti tööprogrammi.
Istungjärgul võeti vastu järgmised arvamused:
KONKURENTSIVÕIME / SISETURG / TÖÖSTUSE MUUTUSED
Kuues ühtekuuluvusaruanne
Raportöör: Paulo Barros Vale (tööandjate rühm – PT)
Viited: COM(2014) 473 final – EESC-2014-04756-00-00-AC-TRA
Põhipunktid:
Aruandes tunnistatakse Euroopa jõupingutusi muutmaks Euroopat paremaks, kuid osutatakse ka selle saavutamisel esinevatele raskustele. Praegune kriis on teravdanud majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, suurendades erinevusi liikmesriikide vahel.
Ühtekuuluvuspoliitika peab jätkama pürgimist oma algeesmärgi suunas, mis on samuti kirjas Euroopa Liidu toimimise lepingus, st edendada sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust, seades koostöö ja solidaarsuse harmoonilise arengu teenistusse, ning luua jõukaid kogukondi.
Ühtekuuluvuspoliitika, mis on paljudel juhtudel peamine investeerimisallikas, peaks olema ambitsioonikam või tuleks isegi põhjalikult läbi vaadata majanduskasvu ja tööhõive seisukohast. Ühtekuuluvuspoliitika vahendid on ilmselgelt ebapiisavad tegelike probleemide lahendamiseks. Seega tuleb lähenemispüüdluste jaoks leida alternatiivseid rahastamise vorme, et viia ühtekuuluvuspoliitika uuele tasandile.
Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk peab jätkuvalt olema majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine, unustamata seejuures sotsiaalseid eesmärke, mis toetavad arukat ja kaasavat majanduskasvu.
Kontaktisik: Magdaléna Carabin Belarova
(Tel: 00 32 2 546 83 03 - e-post: magdalena.carabinbelarova@eesc.europa.eu)
TERVISHOID JA OHUTUS
Inim- ja veterinaarravimid / Euroopa Ravimiamet
Raportöör: Renate Heinisch (eri elualad – DE)
Viited: COM(2014) 557 final – 2014/0256 (COD) – EESC-2014-06070-00-00-AC-TRA
Põhipunktid:
Komitee toetab üldiselt komisjoni ettepanekut, kuid leiab, et terve rea punktide osas tuleks veel parandusi teha, et reaalselt saavutada seatud eesmärgid, milleks on veterinaarravimite kättesaadavuse parandamine, halduskoormuse vähendamine, innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamine ning siseturu parem toimimine.
Kontaktisik: Claudia Drewes-Wran
(Tel: 00 32 2 546 80 67 – e-post: claudia.drewes-wran@eesc.europa.eu)
Ravimsööt ja veterinaarravimid
Raportöör: José María Espuny Moyano (tööandjate rühm – ES)
Viited: COM(2014) 556 final – 2014/0255 (COD)
COM(2014) 558 final – 2014/0257 (COD) - EESC-2014-05960-00-00-AC-TRA
Põhipunktid:
Komitee peab vajalikuks ja otstarbekaks ajakohastada ravimsööta reguleerivaid Euroopa Liidu õigusnorme, et tagada ravimsööda tootmise, turustamise ja kasutamise ühesugused tingimused, kaitstes samaaegselt loomade tervist ja heaolu ning täites tarbijate ootusi. Komitee nõuab, et vähemtähtsate liikide ja vesiviljeluse puhul, kus on probleem veterinaarravimite kättesaadavusega, oleks võimalik saada juurdepääs ravimsöödale, ning et nii palju kui võimalik vähendataks sujuva tootmise ja levitamise takistusi. Komitee on teadlik sellest, et toimub ravimsöödas sisalduvate toimeainete ülekandumine mitte-sihtsöödasse, kuid see ülekandumine peab vastama nn ALARA põhimõttele (nii madal, kui on mõistlikult võimalik saavutada). Komitee rõhutab ka vajadust kehtestada ravimsööda piisava homogeensuse kriteeriumid, näiteks sihtväärtused.
Komitee täheldab, et veterinaararstid ja kvalifitseeritud ja akrediteeritud spetsialistid peavad täitma oma kohustust mitte viia läbi rutiinset ennetavat ravi antimikroobikumidega, kuid on ka juhtumeid, kus ennetav ravi antimikroobikumidega on vajalik, et tagada loomatervishoid ja loomade heaolu ja lõpuks ka rahvatervis.
Loomatervishoiul on strateegiline tähtsus, kuna see avaldab mõju loomade tervisele ja heaolule, rahvatervisele ja toiduohutusele, keskkonnale ja maapiirkondade majandusele. Seepärast on müügiloa saanud veterinaarravimite kättesaadavusel otsustav tähtsus selleks, et veterinaararstide ning kvalifitseeritud ja akrediteeritud spetsialistide käsutuses oleks piisavalt vahendeid loomahaiguste kontrolliks, ennetuseks ja raviks. Komitee on seisukohal, et juurdepääs ohututele ja tõhusatele antibiootikumidele on oluline osa vahenditest, mis on selleks veterinaararstide käsutuses.
Komitee on seisukohal, et praeguste õigusnormidega kaasnevad tööstuse jaoks suured haldustakistused, millel on negatiivne mõju vajalikule innovatsioonile. Seepärast kiidab komitee heaks, et kõnealuste haldustakistuste vähendamiseks kehtestatakse lihtsustatud eeskirjad müügiloa andmise menetlustes, hilisemal järelevalvel, müügiloa muutmisel jne. Siiski on ettepanekus aspekte, mida tuleks parandada.
Kontaktisik: Stella Brozek-Everaert
(Tel: 00 32 2 546 92 02 – e-post: stella.brozekeveraert@eesc.europa.eu)
Tulemuslikud, kättesaadavad ja paindlikud tervishoiusüsteemid
Raportöör: José Isaías Rodríguez García-Caro (tööandjate rühm – ES)
Viited: COM(2014) 215 final - EESC-2014-05569-00-01-AC-TRA
Põhipunktid:
Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema kooskõlastatult ja võimalikult kiiresti teatises välja pakutud strateegiliste suunistega.
ELi kodanikele suurema heaolu tagamiseks peavad ELi liikmesriikide tervishoiusüsteemid tuginema sellistele põhimõtetele ja väärtustele nagu universaalsus, kättesaadavus, võrdsus ja solidaarsus. Ilma nende aluspõhimõteteta ei ole võimalik luua Euroopa sotsiaalmõõdet ning seetõttu tuleb neid hoida ja kaitsta kõikides ELi poliitikavaldkondades, mis on seotud kodanike tervisega.
Komitee on veendunud, et majanduskriisi ei ole võimalik lahendada meetmetega, mis lõppkokkuvõttes kahjustavad ELi kodanike õigust tervisekaitsele. Hoolimata tervishoiuteenuste kuludest ja hinnast ei ole tervis kaup ning seepärast ei tohi see sõltuda inimeste ostujõust.
Tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse parandamiseks tuleb tagada ressursside väärtus, seostades omavahel teaduslik-tehnilise kvaliteedi ning tõhususe ja jätkusuutlikkuse ideed kui üliolulist lähtepunkti tervishoiukorralduses ja professionaalses praktikas, austades seejuures alati täielikult patsienti.
Komitee leiab, et 21. sajandi alguses on vastuvõetamatu, et endiselt puuduvad võrreldavad andmed. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama usaldusväärsete näitajate süsteemi vastuvõtmist, mis võimaldab analüüsida ja vastu võtta ELi tasandi meetmeid.
Komitee peab prioriteediks võitlust tervishoius esineva ebavõrdsusega. Sotsiaal-, majandus- ja poliitikavaldkonnas esinevad erinevused on määravad tegurid haiguste levikul. Seepärast peavad liikmesriigid võtma endale ülesandeks tagada tervishoiuteenuste võrdne osutamine.
Kvaliteetne teaduslik-tehniline haridus on vältimatu, et tagada selliste hästi koolitatud töötajate olemasolu, kes suudavad edukalt rahuldada ELi kodanike tervishoiuvajadusi.
Komitee leiab, et esmatasandi arstiabi (mis on tervishoiusüsteemide osutatava arstiabi põhielement) edendamine võib olla viis, kuidas parandada kõnealuste süsteemide tervisealaseid tulemusi, ning kulude korrigeerimise element, mis aitab muuta need süsteemid majanduslikult jätkusuutlikumaks.
Komitee peab vajalikuks teha jõupingutusi ravimi- ja kõrgtehnoloogiakulude piiramiseks, sest need elemendid avaldavad otsustavat mõju tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusele.
Kontaktisik: Irina Fomina
(Tel: 00 32 2 546 80 91 – e-post: Irina.Fomina@eesc.europa.eu)
KESKKOND / PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS
Maa hõivamine – häirekell Euroopa jaoks ja otsene oht põllumajanduslikule pereettevõtlusele
Raportöör: Kaul Nurm (eri elualad – EE)
Omaalgatuslik arvamus: EESC-2014-00926-00-00-AC-TRA
Põhipunktid:
Mitmed ELi poliitikavaldkonnad mõjutavad otseselt või kaudselt maa hõivamist nii globaalsel kui ka ELi tasandil, näiteks biomajandus-, kaubandus- ja põllumajanduspoliitika. Põhiliselt tuuakse esile ELi poolt kehtestatud biokütuste osakaalu suurendamise nõuet, samuti tariifi- ja kvoodivaba suhkrukaubanduse võimaldamist, mis käivitasid mitmed maa hõivamisega seotud projektid Aasias ja Aafrikas.
Erinevate allikate kohaselt on Rumeenia põllumajanduslikust maast läinud kuni 10 % kolmandatest riikidest pärit investorite ja 20–30 % Euroopa Liidust pärit investorite kontrolli alla. Ungaris on salalepingute kaudu läinud 1 miljon hektarit maad peamiselt ELi liikmesriikidest pärit kapitali kontrolli alla. Kuigi Poolas ei ole välismaalastel lubatud kuni 2016. aasta maini maad osta, on teada, et 200 000 hektarit maad on ostnud ära välismaised ettevõtjad, peamiselt ELi liikmesriikidest.
Selleks et peretalud oleksid elujõuline alternatiiv tööstuslikule põllumajandusele ja maa hõivamisele, mida see kehastab, tuleb võtta aktiivseid meetmeid peretalude kaitseks, sh meetmed tootjaorganisatsioonide edendamiseks ja ebaausate kauplemistavade vastu võitlemiseks. Tegevus nii ELi kui ka riikliku poliitika tasandil aitab kaasa säästliku ja sidusa peretalude sektori säilimisele.
Komitee kutsub kõiki ELi liikmesriike üles rakendama omandi vastutustundlikku haldamist käsitlevaid vabatahtlikke suuniseid ning andma Euroopa Komisjonile ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile teada kõnealuste suuniste kasutamisest ja kohaldamisest oma maa haldamise poliitikas.
Komitee kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles vahetama mõtteid selle üle, kas kapitali vaba liikumine peab olema tagatud põllumajandusmaade ja põllumajandusettevõtjate ostu-müügi tehingute puhul, seda eelkõige suhetes kolmandate riikidega, kuid ka ELi siseselt.
Kontaktisik: Arturo Iñiguez
(Tel: 00 32 2 546 87 68 – e-post: arturo.iniguez@eesc.europa.eu)
Olukord pärast piimakvootide süsteemi aegumist 2015. aastal
Raportöör: Padraig Walshe (eri elualad – IE)
Omaalgatuslik arvamus: EESC-2014-05123-00-00-AC-TRA
Põhipunktid:
2008. aastal otsustatud piimakvoodisüsteemi kaotamine 31. märtsiks 2015 on komitee hinnangul põhjalik muudatus. Alates selle kõikehõlmava tootmise suunamise meetodi kasutuselevõtust 1. aprillil 1984 on aja jooksul saanud üha selgemaks, et piimahindu ja põllumajandustootjate sissetuleku taset ei suudetud piisavalt mõjusalt kaitsta ja stabiliseerida ning et piimatootmine ELis on vähenenud, samal ajal kui maailmas on piimatootmine märkimisväärselt suurenenud.
Komitee leiab, et piimakvootide süsteemi aegumise järgne ELi piimanduspoliitika (st pärast 2015. aastat) peaks lisaks majanduskasvu ja laienemise võimaldamisele olema kohustatud vältima ka piimandustegevuse lõpetamist ning pakkuma toetust väiksematele põllumajandustootjatele, eriti ebasoodsas olukorras olevates ja mägipiirkondades. Piimanduspoliitika peab võimaldama ELi põllumajandustootjatel ja lõppkokkuvõttes kogu ELi majandusel kasu saada kasvavatest ülemaailmsetest piimaturgudest, samaaegselt tunnustades ja edendades väärtuslikku majanduslikku ja sotsiaalset panust paljude Euroopa piirkondade väikesemahulistelt ebasoodsas olukorras olevatelt piimatootjatelt.
Siiski on komitee kindel, et II samba eelarvest ja meetmetest või piimapaketi meetmetest, mis praegu moodustavad osa ajavahemiku 2014–2020 ühisest põllumajanduspoliitikast, ei piisa haavatavate piimatootjate kaitsmiseks ebasoodsas olukorras olevates ja mägipiirkondades ning väljaspool. Vaja võib minna täiendavaid meetmeid, et tagada nendele põllumajandustootjatele elujõuline sissetulek ja õiglane osa turu kasumist. Nad peaksid samuti kasu saama tootmistõhususele, mitmekesistamisele ja ümberkorraldamisele suunatud nõustamisteenustest, et aidata neil langetada parimaid otsuseid enda ja oma järeltulijate tuleviku osas, pidades silmas nende ebasoodsas olukorras olevate ettevõtete piiranguid seoses sissetuleku loomise võimega.
Komitee peab sama oluliseks vajadust tagada, et kaubandusliku põllumajandusega tegelevatel ja konkurentsivõimelistel piimatootjatel kõigis piirkondades, ka nendes, mis jätkusuutlikuks ja konkurentsivõimeliseks ekspordiks mõeldud piimatootmiseks paremini sobivad, oleks võimalik laiendada oma ettevõtteid, et reageerida kiiresti kasvavale ülemaailmsele nõudlusele ning seeläbi suurendada tööhõivet ja majanduslikku tulu ELi maapiirkondades. Siiski jääb nende põllumajandustootjate peamiseks väljakutseks sissetulekute tohutu kõikumine. See on seotud piima toorainehinna (ja seetõttu piima tootjahinna) volatiilsuse ning sisendikuludega. On oluline, et EL hõlbustaks liikmesriikide ja tööstuse kaudu maksulahendusi ja et lihtsad riskimaandamisinstrumendid (nt kindla protsendimääraga lepingud) oleksid põllumajandustootjatele kergesti kättesaadavad.
Komitee kutsub tungivalt üles vaatama läbi uude ühisesse põllumajanduspoliitikasse hõlmatud „turvavõrgu” sätete ebapiisava taseme ning tagama selle pideva jälgimise, et kindlustada suurem vastavus tegelikele tootmiskuludele.
Kontaktisik: Arturo Iñiguez
(Tel: 00 32 2 546 87 68 – e-post: arturo.iniguez@eesc.europa.eu)
TÖÖ / SOTSIAALKÜSIMUSED
Sisserändajatest naiste kaasamine tööturule
Raportöör: Béatrice Ouin (töötajate rühm – FR)
Omaalgatuslik arvamus: EESC-2014-04856-00-01-AC-TRA
Põhipunktid:
Kõnealuse avamuse eesmärk on täiendada komitee tööd sisserände ja integratsiooni valdkonnas, tegeledes konkreetsete küsimustega, mis on seotud sisserändajatest naiste olukorraga tööturul. Nende naiste tööhõivemäära suurendamine on Euroopa Liidu üks prioriteete ning see tugevdab nende integreerumist ühiskonda ja aitab kaasa majanduskasvule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.
Tööturul on naised üldiselt ebasoodsas olukorras (arvestades töötasu, juurdepääsu vastutavatele ametikohtadele jne), aga sisserändajatest naised seisavad silmitsi probleemidega, sest nad on nii naised kui ka sisserändajad.
Komitee arvamuse eelnõus kutsutakse liikmesriike ja Euroopa institutsioone üles võtma positiivseid meetmeid, milles arvestatakse sisserändajatest naiste olukorra erinevusi, nende kvalifikatsioonitaset, neid vastuvõtva riigi keele oskust ning seda, kas nad on esimese või järgneva põlvkonna sisserändajad.
Euroopa tasandil kutsub komitee üles kasutama paremini ära Euroopa poolaastat ja riigipõhiseid soovitusi ning 2015. aasta järgset naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat, et parandada sisserändajatest naiste positsiooni tööturul, tugevdades muu hulgas ka ettevõtlust.
Seetõttu nõuab komitee Euroopa vahendite ühtlustamist, tagamaks, et kõigil Euroopa territooriumil seaduslikult elavatel isikutel oleks vahetu juurdepääs tööhõivele ja isiklik elamisõigus, sõltumata nende perekonnaseisust.
Arvamuse eelnõu sisaldab samuti mitmeid konkreetseid soovitusi liikmesriikidele, sealhulgas järgmist:
korraldada keelekursusi, mis vastaksid sisserändajatest naiste erilistele vajadustele, oleksid suunatud tööotsingutele ning oleksid neile kättesaadavad;
kiirendada välismaal omandatud kutsekvalifikatsioonide ja kogemuste tunnustamise menetlusi, võimaldamaks naistel leida töö vastavalt oma oskustele ja ootustele;
vältida kutseoskuste kadu, mis tähendab inimkapitali raiskamist;
arvestada, et töö teatud sektorites (koristamine, lastehoid, eakate hooldamine, majutus ja toitlustus, põllumajandus jne) võib pakkuda võimalusi madalama kvalifikatsiooniga sisserändajatest naistele eeldusel, et kõnealused sektorid tuuakse välja mitteametlikku töö ulatuse alt, neid professionaliseeritakse ja väärtustatakse ning et naistele pakutakse koolitusi nimetatud valdkondades ja antakse võimalus oma karjääri edendamiseks;
toetada naisettevõtjaid ja edendada ettevõtlusalast haridust sisserändajatest naiste seas;
kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse.
Lõpetuseks kutsub komitee sotsiaalpartnereid üles paremini arvestama sisserändajatest naiste eripärasid Euroopa sotsiaaldialoogi tööprogrammis ning lihtsustama kollektiivlepingutes sisserändajatest naiste kvalifikatsioonide tunnustamist.
Kontaktisik: Ana Dumitrache
(Tel: 00 32 2 546 81 31 – e-post: ana.dumitrache@eesc.europa.eu)
TELEKOMMUNIKATSIOON
Eduka andmepõhise majanduse suunas
Raportöör: Anna Nietyksza (tööandjate rühm – PL)
Viited: COM(2014) 442 final – EESC-2014-05300-00-00-AC-TRA
Põhipunktid:
Komitee tervitab komisjoni teatist, milles kutsutakse üles rajama Euroopa Liidus edukat andmepõhist majandust, seega ka infotehnoloogiat kasutavat digitaalmajandust.
Komitee rõhutab, et infotehnoloogia laialdane levitamine kõigis ühiskondliku ja majanduselu valdkondades, ka kultuuri ja hariduse alal, pakub tohutuid arenguvõimalusi, kuid on vaja toetada infotehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevust nii tehnilistes kui ka majandus- ja sotsiaalteadustes. Komitee väljendab kahetsust, et oluliselt on vähendatud vahendeid digitaalsele taristule Euroopa ühendamise rahastu raames ning soovitab tungivalt teha vastavaid järeldusi. Uus investeerimiskava, mida komisjoni president Jean-Claude Juncker 2014. detsembris esitles ja milles oli võetud eesmärgiks suunata vähemalt 315 miljardit eurot täiendavate avaliku ja erasektori investeeringute kujul põhivaldkondadele, nagu digitaalne taristu, on sellega seoses teretulnud poliitiline meede.
Kokkuvõtvalt rõhutab komitee, et andmekaitse ja teabeturbe tagamiseks on vaja koostööd riiklike ja Euroopa tasandi haldusasutuste, elektroonilist sidet reguleerivate asutuste ning tarbijakaitse- ja konkurentsiasutuste vahel.
Kontaktisik: Luca Venerando Giuffrida
(Tel: 00 32 2 546 92 12 – e-post: LucaVenerando.Giuffrida@eesc.europa.eu)
Elektromagnetiline ülitundlikkus
Raportöör: Bernardo Hernández Bataller (eri elualad – ES)
Omaalgatuslik arvamus: EESC-2014-05117-00-01-AC-TRA
Põhipunktid:
Komitee tunnistab murelikult elektromagnetilise ülitundlikkuse levimust. Ta märgib, et tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) on kõnealust küsimust viimastel aastatel põhjalikult uurinud ja peagi valmib teaduskomitee värskeim arvamus, mille ettevalmistamiseks toimus laiaulatuslik avalik konsultatsioon.
Komitee arusaama järgi ei erine kõnealuse aruande peamised järeldused oluliselt 2013. aastal koostatud esialgsest arvamusest, mille kohaselt „on üldiselt tõendeid selle kohta, et kokkupuude raadiosagedusväljadega ei põhjusta inimestel sümptomeid ega mõjuta nende kognitiivset funktsiooni. Teaduskomitee eelmises arvamuses jõuti järeldusele, et alla kehtivate piirnormide jäävate kokkupuutetasemete puhul ei ole raadiosagedusväljadel kahjulikku mõju paljunemisvõimele ja arengule (...).”
SCENIHRi esialgses arvamuses märgitakse ka seda, et uute, pärast eelmise arvamuse avaldamist 2009. aastal esilekerkinud teadusandmete valguses saab veelgi enam kaalu järeldus, et kokkupuude raadiosagedusväljadega ei ole põhjuslikus seoses sümptomitega.
Siiski kutsub komitee üldsuse jätkuvate murede hajutamiseks ja ettevaatuspõhimõtte järgimiseks komisjoni üles jätkama oma tööd selles valdkonnas, iseäranis vajaduse tõttu täiendavate teadusuuringute järele, et koguda tõendeid pikaajalise kokkupuute tulemusel avalduda võiva mis tahes mõju kohta tervisele. Mõned inimesed peavad elektromagnetväljade levimust ohuks oma töökohal, oma perekondadele ja avalikes kohtades. Sarnased inimrühmad on mures ka sagedase kokkupuute pärast kemikaalidega, laialt levinud toidutalumatuse või kokkupuute pärast keskkonnas olevate osakeste, kiudude või bakteritega. Sellised inimesed vajavad toetust – mitte ainult tegelike haigussümptomite, vaid ka selliste mureküsimustega tegelemisel, mis neil tekivad seoses kaasaegse ühiskonnaga.
Komitee märgib, et elektromagnetilise ülitundlikkuse all kannatavad inimesed tajuvad tegelikke sümptomeid. Tuleb teha jõupingutusi nende inimeste tervislike tingimuste parandamiseks, keskendudes töövõimetuse vähendamisele, nii nagu seda kirjeldatakse biomeditsiini ja molekulaarsete bioteaduste algatuses COST Action BM0704.
Kontaktisik: Andrei Popescu
(Tel: 00 32 2 546 91 86 - e–post: andrei.popescu@eesc.europa.eu)
VÄLISSUHTED
C-kategooria arvamus
Viide: COM(2014) 318 final – 2014/0164 (COD) – EESC-2014-07101-00-00-AC-TRA
Põhipunktid:
Kuna komitee kiidab ettepaneku sisu heaks ning ei soovi teha selle kohta ühtegi märkust, otsustas komitee esitada kõnealuse ettepaneku kohta pooldava arvamuse.
Kontaktisik: Tzonka Iotzova
(Tel: 00 32 2 546 89 78 - e–post: tzonka.iotzova@eesc.europa.eu)
Kodanikuühiskonna organisatsioonide olukord ja tegutsemistingimused Türgis
Raportöör: Arno Metzler (eri elualad – DE)
Omaalgatuslik arvamus: EESC-2014-01568-00-00-AC-TRA
Põhipunktid:
Omaalgatuslik arvamus põhineb osaliselt 2014. aasta juulis Türgi kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerimiseks korraldatud teabekogumismissioonil. Arvamuse soovitused pakuvad teistele ELi institutsioonidele, iseäranis komisjonile, suuniseid küsimuses, kuidas Türgi kodanikuühiskonna organisatsioone paremini toetada ja parandada nende tegutsemistingimusi.
Arvamuses rõhutatakse järgmisi punkte:
Komitee julgustab iseäranis Türgi valitsust ja riigiasutusi tunnistama, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on ühiskonna oluline osa. Samuti kutsutakse Türgi valitsust ja riigiasutusi üles kaasama kodanikuühiskonda ametlikku aruteluprotsessi (majandus- ja sotsiaalnõukogu) ja sätestama selle põhiseaduse reformi protsessi kaudu põhiseaduses.
Seadusandliku, kohtuvõimu ja täidesaatva võimu lahusus on keskne eeldus tagamaks, et kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad toimida. Õigusriigi alus on eelkõige sõltumatu kohtuvõim.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata ELi ja Türgi dialoogile mh järgmiste põhiõiguste ja -vabaduste tõhusaks järgimiseks: sõnavabadus hirmuta individuaalse diskrimineerimise või karistuse ees; meediavabadus; kogunemis- ja ühinemisvabadus; naiste õigused; ametiühinguõigused; vähemuste, sh usu-, kultuuri- ja seksuaalsete vähemuste õigused; tarbijate õigused. Türgi kodanikuühiskonna organisatsioone tuleks tunnustada keskse osalisena protsessis, mille käigus Türgi läheneb ELi väärtustele ja õigustikule.
Teatud ametirühmadel – eeskätt vabadel elukutsetel, nt advokaadid, arstid, maksunõustajad – on täita eriti tähtis roll, et muuta tegelikkuseks õigusriigi põhimõtetel toimiv vaba ühiskond. Seega vajavad need elukutsed tõhusat eneseregulatsiooni nt kutseorganisatsioonide poolt, mis tagavad, et poliitilise sekkumiseta suudetakse täita oma erikohustusi ühiskonna ja üksikisikute suhtes.
Lõpetuseks rõhutab komitee, et soovitav oleks sotsiaaldialoog riigi, valdkonna ja ettevõtte tasandil Türgis, et töötajatest ja tööandjatest võiksid saada võrdsetel alustel partnerid. Eesmärk peaks olema ka töötingimuste ning töötervishoiu ja -ohutuse parandamine, mis peab väljenduma töötajate ulatuslike õigustena.
Kontaktisik: Cédric Cabanne
(Tel: 00 32 2 546 93 55 – e-post: cedric.cabanne@eesc.europa.eu)
ELi Kesk-Aasia strateegia läbivaatamine: kodanikuühiskonna panus
Raportöör: Jonathan Peel (tööandjate rühm – UK)
Kaasraportöör: Dumitru Fornea (töötajate rühm – RO)
Ettevalmistav arvamus: EESC-2014-06716-00-01-AC-TRA
Põhipunktid:
Komitee tervitab selgesõnaliselt kõnealust läbivaatamist, mis annab võimaluse tugevdada ELi suhteid viie Kesk-Aasia riigiga1 tõhusaks partnerluseks.
ELi kõik katsed parandada suhteid viie Kesk-Aasia riigiga peavad jääma pragmaatilisele alusele ning neid tuleb kohandada piirkonna muutuva poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse olukorraga, jätmata samal ajal tähelepanuta peamisi inimõigustega seotud väärtusi ja põhimõtteid.
Nende riikide vahel puudub tõeline piirkondlik vastastikune side ja nendega tuleb tegeleda individuaalselt. ELi kaasatuse mis tahes suurendamine või laiendamine neis riikides mõjutab paratamatult ka ELi üldisemaid suhteid Venemaaga. EL peab võtma arvesse piirkonnas olemasolevaid võimustruktuure, jättes endale samas õiguse tegutseda sõltumatult.
Komitee märgib, et Hiina seotus piirkonnaga kasvab märgatavalt. Seetõttu on see piirkond ELi–Hiina suhete jaoks oluline ja kujutab endast peamist võimalust tugevdada ELi–Hiina strateegilist partnerlust, eeskätt suurema koostöö kaudu energia ja transpordi valdkonnas.
Nii nimetatakse ELi praeguses partnerlusstrateegias prioriteetsete valdkondadena energiat ja transporti. Komitee on arvamusel, et ELi ja Kesk-Aasia märkimisväärse potentsiaaliga energiavarudega seotud suhete elujõulisus peab põhinema praktilistel ja majanduslikel kaalutlustel. Komitee soovitab tungivalt kasutada ELi arvestatavaid teadmisi ja kogemusi koostöö tõhustamisel energiatõhususe parandamise ja taastuvate energiaallikate kasutamise vallas, sest piirkonnas on olemas oluline kasutamata potentsiaal.
Partnerlusstrateegias pannakse rõhku ka inimõigustele, õigusriigile, heale valitsemistavale ja demokratiseerimisele. Liit peab aitama kaasa usalduse loomisele olemasolevates võimustruktuurides. Partnerlusstrateegias rõhutatakse siinkohal iseäranis ELi suutlikkust pakkuda „poliitilise stabiilsuse ja jõukuseni viivat piirkondliku integratsiooni kogemust”, viidates konkreetselt liikmesriikidele, kes ühinesid ELiga 2004. aastal või hiljem. Komitee soovitab seepärast tungivalt, et eesistujariik Läti julgustaks kaasliikmesriike jagama oma kogemusi seoses käsumajanduselt ülemineku juhtimisega, eeskätt siis, kui need on ühendatud jõupingutustega õigusriigi tugevdamiseks.
Äriühingutel ja ametiühingutel on mängida tähtis osa, et julgustada Kesk-Aasia valitsusi tunnustama suuremal määral positiivset rolli, mida kodanikuühiskond täidab. Selles osas avaldab komitee kahetsust, et EL, kes näib rahastavat vaid juba väljakujunenud professionaalseid valitsusväliseid organisatsioone, on jätnud seni üldiselt tähelepanuta rolli, mida täidavad traditsiooniliste, kogukonna / vastastikuse abi ühenduste rohkem maaeluga seotud ashar/hashar-vormid, mis on sügavalt juurdunud nii Kesk-Aasia rändrahvaste kui ka paikse asustusega piirkondades. Seda viga tuleb kiiresti parandada.
Komitee tunneb iseäranis muret teadete pärast, et ELi eriesindaja rolli ei ole uuendatud, ja soovitab tungivalt ennistada see ametikoht niipea kui võimalik.
Eriti tähtsad on noored ja haridus. Siinkohal avaldab komitee heameelt muudetud ja väga oodatud ELi programmi ERASMUS+ üle, mis aitab arendada veelgi tugevamaid haridussidemeid ja liikuvust kolmanda astme hariduse vallas ning millega peavad kaasnema viisade saamise lihtsustamine ja tasudest vabastamine piirkonna kõige andekamatele õpilastele.
Teise astme haridus on sama oluline kui kolmanda astme haridus. Komitee palub siinkohal tungivalt ELi tegevust ja toetust, eelkõige õpikute pakkumise kaudu (seal, kus neist on teise astme hariduses puudu), ja rohkem teavet ELi kohta kohalikes keeltes. Kaaluda tuleks ka suuremat toetust õpetajatele.
Samuti soovitab komitee tagada piirkonnas meedia parem kohalolek Euroopa tele- ja raadiovõrkude (näiteks Euronewsi või Euraneti) kaudu, kus edastatakse saateid kohalikes keeltes.
Kontaktisik: Else Boonstra
(Tel: 00 32 2 546 82 90 – e-post: else.boonstra@eesc.europa.eu)
_____________
EESC-2014-06556-00-00-TCD-TRA (FR/EN) /15
|
