Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed.
Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt).
Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu.
Arvuti “südameks” on keskseade e. protsessor (CPU – Central Processing Unit). Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha.
Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid
Intel'i protsessorite areng:
Tabel 1 Intel`i protsessorite areng
086
|
286
|
386
|
486
|
Pentium
|
Pentium II
Celeron
|
Pentium III
|
Pentium IV
|
...
|
1978
|
1982
|
1985
|
1989
|
1993
|
1997
|
1999
|
2001
|
...
|
Esimestel Pentium-protsessoriga arvutitel oli taktsagedus 75 MHz. Kaasaegsete lauaarvutite taktsagedus on 1-3 GHz.
Arvuti mälu Mäluühikud
Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul – see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks.
Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kanab nimetust bitt. Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - "sisse lülitatud" või "välja lõlitatud". Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks. Nii saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 28 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis).
Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid:
1 bait (byte) B= 8 bitti (bit).
1 kilobait KB = 1024 baiti.
1 megabait MB = 1024 kilobaiti
1 gigabait GB = 1024 megabaiti.
Operatiivmälu
Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Windows NT 'ga arvutis peaks sisemälu maht olema vähemalt 32MB, Windows XP'ga arvutis aga 128MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus.
Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia.
Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteks voolukatkestus), siis kaob programmi või arvuti sulgemisel kogu töö, mis on tehtud pärast viimast salvestamist.
Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD)
Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud.
Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi.
Pehmeketas ehk diskett (floppy disk)
Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB infot. Praeguseks on neist kasutusele jäänud 3,5 tollise läbimõõduga HD disketid, mille mahutavus on 1,44 MB.
Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, sest nende magnetpind on väga õrn ja kergesti rikutav. Disketti võivad kahjustada muljumine, külm, magnetväli, mobiiltelefoni lähedus, tolm jms. Seepärast ei tohiks disketil hoida olulisi andmeid, millest mujal koopiat ei ole. Oluliste andmete viimisel disketiga ühest arvutist teise tuleks neist teha kindlasti koopia teisele disketile (või vähemalt samale disketile) ja soovitatav oleks kasutada disketi hoidmiseks disketikarpi.
Kompaktketas (CD, compact disk)
Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid ehk laserkettaid. CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega CD-lugeja loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija. Praegu on enamasti kasutusel kuni 56-kordse kiirusega CD-lugejad.
CD-kettale andmete salvestamiseks on vaja eraldi seadet CD-kirjutajat. CD-kirjutaja töötab ka tavalise CD-lugejana, kuid on enamasti aeglasem kui tavaline CD-lugeja. Enamus CD-ketaste toorikuid on sellised, millele saab andmeid kirjutada ainult üks kord (sellest ka nimi - CD-ROM - Read Only Memory). Kuid on olemas ka toorikuid, millele on võimalik andmeid lisada ning neid muuta - ülekirjutatavad CD-kettad (CD-RW).
DVD-ketas (Digital Versatile Disk)
Väljanägemiselt on DVD-kettad äravahetamiseni sarnased CD-ketastega, tegelikult erinevad need aga nii füüsiliste omaduste kui kandmete lugemise ja salvestamise meetodite poolest. DVD-ketast nimetatakse ka “universaaldigitaalkettaks ja neid loevad DVD-seadmed. Esimesed seadmed ilmusid 1996. a. lõpul, ühepoolne ühekihiline mahutab 4,7 GB, kahepoolne kahe läbipaistva kihiga 18,8 GB, enamus DVD-ketaste maht jääb 4-8 GB vahele. Algselt kasutati DVD-kettaid vaid filmide hoidmiseks ja seetõttu oli nende nimi alguses digitaalne videoketas (Digital Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD-seadme vahendusel.
Mälupulk (Flash Memory Stick)
Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel.
Vähemlevinud andmekandjad:
magnetoptilised kettad – laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja;
magnetlintseadmed – andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT-kassetid (digital audio tapecassette) – digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid;
zip-kettad – 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive).
Sisend- ja väljundseadmed Klaviatuur
Joonis 3 Klaviatuur
Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. (vt Joonis 3)
Klaviatuur jaguneb neljaks osaks:
põhiklaviatuur – 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv loobumisklahv (ESC), Insert-klahv, Delete-klahv, trükkimisklahv (PrtSc), kerimisluku klahv (Scroll Lock) ja pausiklahv (Pause).
numbriklaviatuur – 17 klahvi klaviatuuri parempoolses osas, millele on dubleeritud numbrid ja tehtemärgid, sisestusklahv (Enter) ning numbriklaviatuuri lüliti (NumLock).
kursori juhtimisklahvid – nooleklahvid ja 6-klahviline rühm nooleklahvide kohal – Delete, End, Page Down, Page Up, Home ja Insert.
funktsiooniklahvid – 12 klahvi (F1…F12) klaviatuuri ülemises reas, mille tähendus sõltub konkreetsest rakendusprogrammist (näiteks annab klahvi F1 vajutus paljudes programmides abiinfot programmi kasutamise kohta).
Kursori juhtimisklahvid ja nende selgitused:
Tabel 2 Kursori juhtimisklahvid ja nende selgitused
Nooleklahvid
|
liigutavad kursorit sammu võrra vastavas suunas
|
Home
|
toob tekstis kursori rea või faili algusesse (sõltub rakendusprogrammist)
|
End
|
viib rea, lehekülje, faili vm lõppu, sõltuvalt programmist
|
PageUp
|
liigutab teksti lehekülje võrra (nii mitme rea võrra, kui palju ekraanile või akna tööalasse mahub) ettepoole
|
PageDown
|
liigutab teksti lehekülje võrra tahapoole
|
Lisaks klahvidele on iga klaviatuuri ülemises paremas nurgas kolm indikaatortulukest – NumLock, CapsLock, Scroll Lock, mis näitab vastava lüliti sisselülitatust.
Põhiklaviatuuri klahvid jagunevad omakorda märgi- ja abiklahvideks. Põhiklaviatuuri alumise rea keskel asub tühikukahv. Abiklahvid on tavaliselt tumedamat värvi (hallid). Märke on iga klahviga seotud vähemalt kaks. Ühe neist saab lihtsalt märgiklahvile vajutades, teise, hoides samaaegselt all tõstuklahvi (Shift). Tõstuklahviga saab kätte suurtähed ja märgid, mis on klaviatuuril kujutatud ülemises reas (näit. erimärgid ! ” # ; =). Osaga klahvidest on seotud ka kolmas märk. See on kujutatud klahvil teises (parempoolses) märgiveerus või mõnedel klaviatuuridel all kolmandas reas, ning need saab, hoides all klahvi AltGr. Klahvi AltGr vajutus on samaväärne klahvide Control ja Alt samaaegse vajutusega. Näiteks märgi @ saab, hoides all kas klahvi AltGr või samaaegselt klahve Control ja Alt.
Abiklahvid ja nende selgitused:
Tabel 3 Abiklahvid ja nende selgitused
Esc
|
loobumisklahv
Escape
|
katkestab alustatud tegevuse, menüüs viib astme võrra ülespoole, sulgeb ekraanile ilmunud dialoogiakna, tühistab eelneva sisestuse
|
Tab
|
tabulaatorklahv
|
tabeli tegemisel liigutab sisestuskoha sammu võrra edasi (järgmisesse veergu), dialoogiaknais liigutab rühmast rühma. Vastassuunas liikumiseks tõstuklahv + tab
|
CapsLock
|
suurtähelukk
|
sisselülitatult saab täheklahvidele vajutades suurtähti ja tõstuklahviga väiketähti
|
Shift
|
tõstuklahv (registriklahv)
|
all hoides saab suurtähti ja klahvidel olevaid ülemisi märke
|
Control
|
Juhtklahv
CTRL
|
all hoides muutuvad täheklahvid käsuklahvideks
|
Alt
|
muuteklahv
|
lubab valida koodi abil märke, mida klaviatuuril pole, ja anda kiirkorraldusi
|
Enter
|
sisestusklahv
|
sisestab valitud käsu, tekstitöötluses teeb sundreavahetuse
|
BackSpace
|
tagasilükkeklahv
|
kustutab kursori ees oleva märgi (kursorist vasakul oleva märgi)
|
Delete
|
kustutamise klahv
|
kustutab kursorile järgneva märgi (kursorist paremal asuva märgi)
|
Insert
|
|
teksti sisestamisel üle- ja vahelekirjutamisseisundi lüliti
|
Lisaks klahvide seletustele tuleb teada järgmisi klaviatuuriga seotud mõisteteid:
Klahvikombinatsioon – hoida all ühte või mitut abiklahvi (ALT, CTRL, ALTGR või SHIFT) ning samal ajal vajutada korraks mingit muud klahvi.
Näiteks: klahvikombinatsioon CTRL+ALT+DELETE tähendab, et tuleb all hoida klahve CTRL ja ALT ning samal ajal vajutada korraks klahvi DELETE. Vanemates arvutites teeb see klahvikombinatsioon arvutile uue algkäivituse, uuemates (operatsioonisüsteem alates Win95-st) näitab kõiki hetkel töötavaid programme.
Sisestamine – andmete trükkimine klaviatuurilt ja sisestusklahvi (ENTER) vajutamine.
|
