Kuvarid
Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid, mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis.
Monitori iseloomustavad järgmised suurused:
ekraani mõõt – monitori diagonaali pikkus tollides. Tegelik nähtav ala on väiksem. Levinumad on 15- ja 17-tollised monitorid;
värskendussagedus – sagedus, millega toimub kuva uuendamine. Inimsilmale täielikult ilma vilkumiseta näiva monitori värskendussagedus peab olema üle 70 Hz;
reasagedus – sagedus, millega toimub ridade laotamine monitori ekraanile, jääb vahemikku 24 – 115 kHz;
lahutusvõime – ekraanikuva eristatuse aste, mida mõõdetakse pikselites (pildipunkt) rõht- ja püstisuunas. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väheneb. Näiteks kõrge lahutusvõime 1280x1024 punkti korral ei ületa maksimaalselt lubatav kaadrisagedus enamasti 85 – 90 Hz;
värvitoonide arv – monitori poolt eristatavate värvitoonide arv, ulatub must/valgest 16,6 miljoni värvitoonini (True Color ehk 24-bitine värv). Inimsilm eristab tegelikult tunduvalt vähem värvitoone;
kiirguskaitse – monitori poolt kiiratava magnetvälja tugevuse piir, mille kohta on kehtestatud terve rida riiklikke standardeid;
punktisamm – üksikute pildipunktide vahekaugus ekraanil, vahemikus 0,25 – 0,28 mm;
energiasääste – energiasäästliku monitori tarbitav võimsus ei tohiks ületada 30 vatti (Energy Star markeering);
Lisaks elektronkiirekuvaritele on teiseks populaarseks kuvariliigiks saanud vedelkristallekraanid (LCD – Liguid Crystal Display). Neid kasutatakse peamiselt sülearvutites, kuid nüüd asendatakse sageli ka lauaarvuti komplektis olev tavaline kuvar vedelkristallkuvariga. Selliste kuvarite peamine eelis on väike võimsustarve, väikesed mõõdud ja kiirguse puudumine kuid nad on suhteliselt kallid. (vt Joonis 6)
Vedelkristallkuvar
|
Kineskoopkuvar
|
Joonis 6 Kuvarid
Lisaks kuvarile määrab ekraanipildi kvaliteedi arvuti graafikakaart ehk videokaart.
Skanner
Skanner on optiline sisendseade, mis on on mõeldud piltide sisestamiseks arvutisse. Nimetus “skanner” tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab “silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama”. Skannerit kasutatakse paberkandjal olev info viimiseks elektroonsele kujule (digitaliseerimiseks). Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise ja edastab info arvutile, mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Teksti skaneerimisel tekib samuti pilt, mida on seejärel võimalik vastava tarkvara – tekstituvastusprogrammide abil tekstifailiks muuta.
Skanneritega loetakse ka kauba vöötkood kassaaparaati ja masinloetav kiri passis.
Optiliste sisendseadmete põhilise rühma moodustavad pilti ja teksti lugevad skännerid. Nimetust “skänner” kasutataksegi enamasti nende seadmete kohta.
Skännerite põhitüübid on tasa- (flatbed), lehesööturiga (sheetfed), projektsioon- (overhead scanner) ja käsiskänner (handheld scanner). Levinuimad on tasaskännerid.
Digikaamera
Optiliseks sisendseadmeks on ka digitaalsed kaamerad ehk digikaamerad. Needki edastavad kujutise arvutisse, kus vastav tarkvara teisendab selle pildiks.
Digitaalkaameraid on nagu tavalisigi kaht liiki - fotokaamerad ja videokaamerad. Tavalistest erinevad digikaamerad aga sellepoolest, et pilt salvestatakse spetsiaalsesse mälumoodulisse ja on loetav arvuti abil. Digifotokaamera suureks plussiks võrreldes tavalisega on tema kasutamise odavus. Pole vaja filmi ilmutada, pilte ilmutada, ebaõnnestunud pildid saab kohe kustutada jne. Kuid digikaamera on võrreldes tavalisega mitmeid kordi kallim.
Digivideokaamerate üheks eriliigiks on veebikaamerad, mis on kogu aeg arvutiga ühendatud ja edastavad kujutise otse arvutisse.
Digikaamera kujutise kvaliteet sõltub kaamera omadustest ning selle mälu mahust.
Printerid
Printer on arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Printereid on mitut erinevat tüüpi, millest levinumad on järgmised kolm:
Maatriksprinterid (nõelprinterid)(vt Joonis 7)– enamasti 9, 18 või 24 nõelase trükkimispeaga, mis tekitavad paberile kujutise nõelu vastu värvilinti “tulistades”; trükivad (pool)reakaupa, parim trükitihedus 360x360 punkti tollil. Suurimaks puuduseks on aeglus ja lärmakus. Suurimaks eeliseks on võimalus trükkida isekopeeruvatele blankettidele;
Joonis 7Epson maatriksprinter LQ-870
tindiprinterid (jugaprinterid, jet printer) – tekitavad kujutise paberile balloonist värvi pihustades; põhilised värviprinterid; tükitihedus 600x300 punkti tollil ja parem. Sobivad hästi kodukasutajale, sest on odavad, väikesed ja suhteliselt kiired, kuid kulumaterjal (tint) on kallis; (vt Joonis 8)
Joonis 8 Epson tindiprinter Stylus Color Photo 890
laserprinterid – tööpõhimõte sarnaneb paljundusmasina omale. Kujutis moodustatakse erilisest pulbrist (tahmast), mis kuumutatakse paberile laserkiirte abil. Laseriprinterid teevad tavaliselt mustvalget trükki, kuid on olemas ka värviprinterid. Laserprinter ise on suhteliselt kallis, kuid kulumaterjal (tahm) on odav ja trükikvaliteet on väga hea. Trükitihedus on enamasti 600 punkti tollil.(vt Joonis 9)
Joonis 9 Epson laserprinter EPL-N1600
Enamik printereid trükib paberile suurusega A4, kuid on ka A3 printereid (2x suurem paberileht) ja veelgi suuremale paberile trükkivaid.
Printerite kõrval võimaldavad andmetest püsikoopiaid luua ka plotterid – seadmed kahemõõtmeliste kujutiste moodustamiseks paberile või muule andmekandjale. Plotter võimaldab sule abil tõmmata ka pidevaid jooni. Kasutatakse enamasti tehniliste jooniste ja kaartide tegemisel (näit. ehitiste projektid).
KOKKUVÕTE
KASUTATUD KIRJANDUS
Mägi.A Riistvara TTÜ, Tallinn 2005
Aas,M Printerid Tallinn 2007
Kont,I Lisaseadmed Tartu 2010
Margarita
|
