• Ásbaplar dizimi.
  • Cex jumislariniń dizimi
  • Miynetti Qorǵaw
  • Arxitektura fakulteti




    Download 1,64 Mb.
    bet4/4
    Sana11.02.2024
    Hajmi1,64 Mb.
    #154496
    1   2   3   4
    Bog'liq
    urinbaev xat 3b

    Texnologiyalıq bólim
    1. Tsexlardiń islew rejesi

    Baylanistiriwshi materiallar islep shiǵariw zavodları ádette yeki tiykarg'i tsexg'a iye baladı. Olar: Kúydiriw hám maydalaw tsexlari.


    Tayar ónimlerdiń Saqlawxanasi menen Kúydiriw tsexlari ushin jumisti táwlikte үsh smena boyinsha hám bir jilda үzliksiz hápte boyinsha 350 kun dep yesaplaydi, qalg'an 10 kundi hár jili remonlaw ushin ajiratadi. Maydalaw tsexlari ushin jumis tártibi bolsa bir jilda úzliksiz hápte boyinsha 305 kүn, smena sani bolsa bir táwlikte yekew dep qabil etiledi , úshinshi smenada bolsa áspab-úskenelerdi remontlaw jumislari alip bariladi.Baylanistiriwshi materiallar islep júdá kóprik zavodları ushin, yeger tsexlar bir-birinen Saqlawxanalar menen bólinbegen bolsa, onda Kúydiriw hám maydalaw tsexlari bir jumis tártibinde islewi kerek.
    1-keste





    Cex
    bólimler
    ati

    Bir jilda kunler sani

    Bir sutkada smena sani

    Jumis nawbetshi waqti

    Bir jilda islew waqti
    (saat)

    Isletiwshi ham waqti
    (saati)

    Jumis waqtinin bir jilli fondi
    (saat)

    1

    Maydalaw cexi

    305

    2

    8 саат

    2440

    4880

    7320

    2

    Kuydiriw cexi



    305

    3

    8 саат

    2440

    7320

    11200

    2. Tsexda islep shiǵariw


    Hár bir islep ishiǵariw protsessinde, jetkizib beriwde, saqlawda, paydalaniwda hám basqa protsesslerde álbette shig'inlar, braklar uliwma alg'anda jog'altiwlar baladı. Sanıń ushin yesaplag'anda álbette bul protsesslerdi de yesapqa aliw zárúr.Baylanistiriwshi materiallar islep shiǵariw zavodları ushin shig'inlar 1 - 3 % ge shekem alinadi. Hár texnologiyalıq protsess ushin islep júdá kópriktiń yesabi tómendegi formula boyinsha yesaplanadi.
    П р = По
    1  Б
    100


    Bul jerde: П р esaplaytuǵin processti islep shiǵariw .
    П o - joybarlanip atirǵan cextin bir jilliq islep shiǵariwdaǵi shiǵin.

    2-keste




    Cex bólimleri ati

    Ónim ati

    Bir jilliq islep shiǵariwdaǵi muǵdar



    Islep shiǵilǵan jumis



    jilda

    Sutkada

    smenada

    saatda

    1

    Maydalaw

    Qurilis Gipsi

    70000


    71428,6

    234,2

    117,1

    14,64

    2

    Kuydiriw

    71428,6

    234,2

    78,1

    9,76


    4. Islep shiǵariwdiń texnologiyalıq sxeması


    Shiyki material (gips tasi)


    Lunjli maydalag'ish


    Shókkishli maydalag'ish


    Kúydiriw (pisiriw) qazani


    Saqlawxana
    5. Tiykarg'i texnologiyalıq jүk tasiwshi áspab-үskenelerdi
    yesaplaw
    Aspab uskenelerdi yesaplaw hám tanlawa tómendegi formuladan paydalaniladi:



    ПМ
    ПТ
    ПП * Квн

    Bul jerde : П M - Ornatiw ushin kerek bolatuǵin mashinalar sani
    ПT - Berilgen texnologiyaliq waziypa boyinsha talap qilinatuǵin saatli islep shiǵariw
    П П - т Tańlanǵan mashinani bir saatli islep shiǵariliwi ;
    К вн - áспаб үскенени ўақыт даўамында ислетиў коэффициенти ásbap úskeneni waqit dawaminda isletiw koeficienti ;


    Ásbap uskeneler esabi :




    1. Lentali konveyner:



    ПМ
    522 ≈1
    225* 0,9


    1. Balǵali maydalaǵish :

    ПМ
    522 ≈1
    400* 0,9


    1. Lentali elevatr:

    ПМ
    522 ≈2
    400* 0,9


    1. Pisiriw qazani:

    ПМ
    303 ≈1
    250* 0,9


    1. Lunjli maydalaǵish:

    ПМ
    522 ≈1
    500* 0,9
    1. Ásbaplar dizimi.


    Cextiń ásbaplar dizimi keste kórinisinde keltirilgen

        1. кесте.






    Ásbaplar ati qisqasha qasiyeti

    Ólshemi и [мм]

    Islep shiǵariwshi
    T/saat

    sani

    1

    Lentali Konveyner CМК-422




    225

    1




    Uzinliǵi [мм]………………………….

    321000










    Eni[мм]…………………………..

    231










    Biyikligi[мм]………………………..

    625







    2

    Balǵali maydalaǵishCМД-102






    400

    1




    Uzinliǵi [мм]………………………….

    2100










    Eni [мм]…………………………..

    200










    Biyikligi [мм]………………………..

    200







    3

    ElevatorCМД-130А




    400

    1

    4

    Pisiriw qazani




    250

    1




    ishki diametri[мм]…………………

    4000










    Узынлығы [мм]...............................

    6000







    5

    Лунжли майдалағыш




    500

    1




    Uzinliǵi [мм]………………………….

    6900










    Eni [мм]…………………………..

    4000










    Biyikligi[мм]………………………

    4000






    1. Cex jumislariniń dizimi



    Kárxananińniń jumisshilari degende tsexlardag'i isshiler qurami kiredi.
    Isshiler quramina shiyki material saqlawxanasinan tap tayar ónim saqlawxanasi jónelisindegi bánt shókkishn barliq isshiler kiredi: maydalag'ishda, digirmanda, kúydiriw tsexlarida hám de náwbetshi slesar hám injenerler.
    Tsexdag'i isshilerge bolsa tsex baslig'i, náwbetshi masterler, xizmetkerler (sipsekeshler) kiredi. Tsextiń isshiler kúshine hám sanina mútájligin islep shiǵariw dástúrin támiyinlew , áspab úskenelerdi barqulla islep turiwi, sapali ánimlerdin shiǵariw siyaqli shártler tiykarinda yesaplanadi. Kárxananiń hám tsexlardag'i isshilerdiń dizimin keste kńrınisinde beremiz

        1. кесте.






    Qániygeniń ati yamasa jumis turi

    Jumisshilar sani

    1-
    Náwbet

    2-
    nawbet

    2-
    nawbet

    Jami



    1
    2
    3
    4
    5
    6
    7
    8
    9
    10
    11
    12

    Basliq
    Injener
    QadaǵalawshiMaster
    Maydalawshi uskene mashinisti
    Elektr ustasi
    Nawbetshi slesar
    Labarant
    Jardesmhi jumisshi
    Juk tasiwshi jumisshi
    операториkuydiriwshi mashinisti
    xizmetker

    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1

    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1

    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1
    1

    1
    1
    3
    3
    3
    3
    3
    3
    3
    3
    3
    3

    Miynetti Qorǵaw


    Respublikamız Orta Aziya mámleketleri ishinde mineral baylanistiriwshi materiallar islep shiǵariw boyinsha jetekshi orindi iyeleydi. Bul tarawda islep atirg'anlardiń sawlig'in saqlawga da dem alip atirilgan ortaliqti taza tutiwg'a ayriqsha itibar berilmekde. Biraq mámleketimizde mineral baylanistiriwshi materiallar islep islep shiǵariwdiń házirgi halati texnika qáwipsizligi hám ortaliqtiń saw boliwin tolıq támiyinlenedi.
    Taw jınıslarin maydalaganda shanlar atrap ortaliqti pataslaydi. Tsement islep júdá kópriwdiń házirgi gónergen texnologiyaları ushin qorshag'an ortaliqa tarqalatug'in gaz mug'dari sanitariya normalari boyinsha 0. 5 - 1. 0 % den artpawi kerek. Ziyanli gaz hám texnologiyalıq shanlar, ásirese átiraptag'i barliq ósimlikler japirag'iniń quyash nurı menen almasiw protsessi (fotosintez) buz'ladı. Sanday-aq sanaat shig'indilari shań yamasa gaz halatda jerge túsip ósimlik tamiri arqali oniń denesine ziyan keltiredi.
    Insan organizimine dem aliw hám aziq-awqat arkali kirgen baylanistiriwshi material dáneshelri kóz, teri hámde dem aliw ag'zalarin kkesellendiredi. Ásirese dánesheler quramidag'i yerkin kaltsiy oksidi (CaO) joqlıq organizimi ushin ziyanli. Házirgi dáwirde yeski texnologiyalar ornin áste - aqirin jańa, zamanagóy mashina - mexanizmler iyelemeqde. Bunnan tiskari baylanistiriwshi islep shiǵariwzavodlarında hár bir zavodlarda veltilyatsion tarmaqları ornatiliwi, kүydiriw tsexlarini basqa tsexlardan bólek ornatiliwina үlken itibar berilmeqde.
    Jańa texnologiyalarǵa tiykarlang'an tsement sanaatinda jetilisken, jahan talaplarga juwap beretug'in shań jutqishlar ornatilmaqda. Shań uslag'ish mexanik qurılmalar, suwli kamera hám zaryadlanǵan tүrlerge bólinedi. Miynetti qorg'aw islep shiǵariwdaǵi kereklilerinen biri. Joqaridag'ilardan tisqari órtke qarsi qurilamalar artiqsha hawani shiǵariwshi qurılmalar hám basqalardi de yesapqa alinsa miynetti qorg'aw tuwri orinlangan baladi.




    Paydalanilǵan ádebiyatlar



    1. «БАЙЛАНЫСТЫРЫЎШЫ МАТЕРИАЛЛАР» (Укув күлланма). Нуритдинов Х.Н., Махмудова Н.А. Таскент-2000 й.

    2. «Минералние вяжущие вещества» А.В.Волженский. М., Стройиздат, 1986

    3. «Технология строителних материалов и изделий» Ю.С. Буров. М., Висшая школа, 1972

    4. « Минерал байланыстырыўшы материаллар» Т.А.Атакузиев Т., Укитувчи, 1989

    5. «Минерал байланыстырыўшылар» И.К.Касимов. Т., Укитувчи, 1982

    Download 1,64 Mb.
    1   2   3   4




    Download 1,64 Mb.