TIL, SÓZ ÓNERI HAQQÍNDAǴÍ
NAQÍL-MAQALLAR
1-tapsırma.
Berilgen naqılmaqallardı oqıń hám
mánisin aytıp beriń.
Atalar sózi – aqıldıń kózi.
Aytıwshı aqıl bolsa,
Tıńlawshı dana.
Az sóz altın,
Kóp sóz kómir.
Sóz anası qulaq.
Suw saǵası bulaq.
Sózdiń kórki – maqal.
Aqıldan artıq baylıq joq.
Awız – dárwaza,
Sóz – shamal.
2-tapsırma.
Berilgen sózlerdiń mánisin túsindiriń.
Aqıl, dana, altın, kómir, qulaq, bulaq, dárwaza,
shamal.
Xabar mánisin bildirip kelgen gáp
tamam bolǵanda noqat (.) belgi
si qoyıladı. Qanday da bir nárseni
soraw mánisinde kelgen gáplerdiń
sońına soraw (?) belgisi qoyıladı.
@edurtm_uz
55
MIYNET HAQQÍNDAǴÍ NAQÍL-MAQALLAR
1-tapsırma.
Berilgen naqılmaqallardı oqıń hám
mánisin aytıp beriń.
Miynettiń kózin tapqan,
Baxıttıń ózin tabadı.
Jalqaw óz úyine ózi qonaq.
Miynet penen ráhát,
Ekewi de barabar.
Adamnıń qolı – gúl,
Mańlaydıń teri – nur.
Miyneti azdıń miywası az.
Hárekette – bereket bar.
Kóp jegiń kelse,
Kóp islewge de erinbe.
Miynet penen er kógerer,
Jamǵır menen jer kógerer.
Kóz qorqaq, qol batır.
Talaplıǵa nur jawar.
2-tapsırma.
Berilgen naqılmaqaldı oqıń hám ne
ushın uyqı hám kúlki erinshektiń dosları ekenligi
haqqında sáwbetlesiń.
Erinshektiń eki dostı bar,
Biri uyqı, biri kúlki.
@edurtm_uz
56
DIYQANSHÍLÍQ KÁSIBI HAQQÍNDAǴÍ
NAQÍL-MAQALLAR
1-tapsırma.
Berilgen naqılmaqallardı oqıń hám
mánisin aytıp beriń.
Arpa, biyday as eken,
Altın, gúmis tas eken.
Jer aydasań gúz ayda,
Gúz aydamasań júz ayda.
Berseń alarsań,
Ekseń orarsań.
Qapta qalǵansha,
Tapta qalsın.
Ne ekseń, sonı orarsań.
Ósken terektiń tamırın shappa.
Qashıp ketseń de shashıp ket.
Qurǵaq aǵash janarsóner,
Jas aǵashtan hasıl óner.
Tógin tókpey egin pitpes,
Úyrenbeseń bilim pitpes.
As arqaw, kiyim kórik.
Tógin – jer ırısı,
Egin – el ırısı.
2-tapsırma.
Berilgen naqılmaqallardan payda
lanıp, “Diy qan babam” temasında kishi tekst dúziń.
@edurtm_uz
|
