Ainevaldkond „Loodusteadused“ Üldalused

Siseenergia ja soojusenergia. Temperatuur. Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala. Ideaalgaas ja

reaalgaas. Ideaalgaasi olekuvorrand. Avatud ja suletud susteemid. Isoprotsessid

olekuvorrandiga seletatavad nahtused looduses ning tehnikas. Ideaalse gaasi mikro makroparameetrid, nendevahelised seosed. Molekulaarkineetilise teooria pohialused. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. Soojusenergia muut Soojushulk. Termodunaamika I seadus, selle seostamine isoprotsessidega. Adiabaatiline protsess. Soojusmasina toopohimote, soojusmasina kasutegur, soojusmasinad looduses ning tehnikas. Termodunaamika II seadus. Pooratavad energia ja entroopia aspektist lahtuvalt. Energiaulekanne looduses ja tehnikas. Energeetika alused ning toostuslikud energiaallikad. Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise voimalused. energiavajadus, energeetikaprobleemid ning nende lahendamise voimalused.

soojusmasin, entroopia.

1) gaasi paisumise uurimine;

2) isoprotsesside uurimine;

3) energiatarbe mootmine;

4) keha temperatuuri ja mehaanilise too vaheliste seoste uurimine;

5) ainete soojusjuhtivuse vordlemine.

Kursuse lopus opilane:

1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil;

2) vordleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid;

3) kasutab moisteid kullastunud aur, absoluutne niiskus, suhteline niiskus ja kestepunkt ning seostab neid ilmastikunähtustega;

4) selgitab moisteid pindpinevus, margamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias toimuvate

nahtustega;

5) kirjeldab aine olekuid, kasutades oigesti moisteid faas ja faasisiire;

6) seletab faasisiirdeid erinevatel rohkudel ja temperatuuridel.

Õppesisu

Aine olekud, nende sarnasused ja erinevused. Aine olekud mikrotasemel. Molekulaarjoud. Reaalgaas. Veeaur ohus. Ohuniiskus. Kullastunud ja kullastumata aur. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Ilmastikunahtused. Pindpinevus. Margamine ja kapillaarsus, nende ilmnemine looduses. Faasisiirded ning siirdesoojused.

1) sulamistemperatuuri maaramine;

2) jahutussegude vordlemine;

3) keemistemperatuuri soltuvuse maaramine soltuvalt lahuse kontsentratsioonist;

4) ohuniiskuse mootmine;

5) pindpinevuse uurimine;

6) seebivee omaduste uurimine.

Mikromaailma füüsika

Õpitulemused

Kursuse lopus opilane:

1) nimetab valis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid;

2) kasutab leiulaine moistet mikromaailma nahtusi kirjeldades;

3) kirjeldab elektronide difraktsiooni;

4) nimetab fuusikaliste suuruste paare, mille vahel valitseb maaramatusseos;

5) analuusib eriseoseenergia ja massiarvu soltuvuse graafikut;

6) teab, et massi ja energia samasust kirjeldab valem E = m c2;

7) kirjeldab tuumade lohustumise ja sunteesi reaktsioone;

8) seletab radioaktiivse dateerimise meetodi olemust ning toob naiteid selle meetodi rakendamise kohta;

9) seletab tuumareaktorite uldist toopohimotet ning analuusib tuumaenergeetika eeliseid ja sellega seonduvaid ohte;

10) teab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid, analuusib ioniseeriva kiirguse moju elusorganismidele ning pakub voimalusi kiirgusohu vahendamiseks.

Valis- ja sisefotoefekt. Aatomimudelid. Osakeste leiulained. Kvantmehaanika. Elektronide difraktsioon. Maaramatusseos. Aatomi kvantarvud. Aatomituum. Massidefekt. Seoseenergia. Eriseoseenergia. Massi ja energia samavaarsus. Tuumareaktsioonid. Tuumaenergeetika ja tuumarelv. Radioaktiivsus. Poolestusaeg. Radioaktiivne dateerimine. Ioniseerivad kiirgused ja nende toimed. Kiirguskaitse.

eriseoseenergia, tuumaenergeetika, tuumarelv, radioaktiivsus, poolestusaeg, radioaktiivne dateerimine, ioniseeriv kiirgus, kiirguskaitse.

1) tutvumine fotoefektiga;

2) kiirgusfooni mootmine;

3) udukambri valmistamine.

Kursuse lopus opilane:

1) teab, et info maailmaruumist jouab meieni elektromagnetlainetena; nimetab ning eristab

maapealseid ja kosmoses liikuvaid astronoomia vaatlusvahendeid;

2) vordleb Paikesesusteemi pohiliste koostisosade mootmeid ja liikumisviisi: Paike, planeedid,

kaaslased, asteroidid, vaikeplaneedid, komeedid, meteoorkehad;

3) kirjeldab tahti, nende evolutsiooni ja planeedisusteemide tekkimist;

4) kirjeldab galaktikate ehitust ja evolutsiooni;

5) kirjeldab universumi tekkimist ja arengut Suure Paugu teooria pohjal.

Õppesisu

Astronoomia vaatlusvahendid ja nende areng. Tahtkujud. Maa ja Kuu perioodiline liikumine aja arvestuse alusena. Kalender. Paikesesusteemi koostis, ehitus ning tekkimise hupoteesid. Paike ja teised tahed. Tahtede evolutsioon. Galaktikad. Linnutee galaktika. Universumi struktuur. Universumi evolutsioon.

planeedikaaslane, tehiskaaslane, asteroid, komeet, vaikeplaneet, meteoorkeha, taht, galaktika,

Linnutee, kosmoloogia.

Praktilised tööd:

1) erinevate taevakehade vaatlemine;