Ainevaldkond „Loodusteadused“ Üldalused

Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis hõlmab suutlikkust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas (edaspidi keskkond) toimuvaid nähtusi; analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi ja märgata selles esinevaid probleeme ning teha põhjendatud otsuseid; järgida probleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit ning kasutada teadmisi bioloogilistest, füüsikalis-keemilistest ja tehnoloogilistest süsteemidest; väärtustada loodusteadusi kui kultuuri osa ning järgida jätkusuutlikku eluviisi.

Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane:

1) tõlgendab mikro-, makro- ja megatasandi nähtusi ning mõistab mudelite osa loodusnähtuste kirjeldamisel;

2) kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase info hankimiseks eesti- ja võõrkeelseid allikaid, mis on esitatud sõnade, numbrite või sümbolitena, ning hindab infot kriitiliselt;

3) määrab ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti; loodusteaduslikku meetodit kasutades kogub infot, sõnastab uurimisküsimusi või hüpoteese, kontrollib muutujaid vaatluse või katsega, analüüsib ja tõlgendab tulemusi ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;

4) kasutab bioloogias, keemias, füüsikas ja geograafias omandatud süsteemseid teadmisi loodusteaduste, tehnoloogia ning igapäevaprobleeme lahendades ja põhjendatud otsuseid tehes;

5) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära ning uute piiriteaduste kohta selles süsteemis;

6) mõistab teadust kui teaduslike teadmiste hankimise protsessi selle ajaloolises ja tänapäevases kontekstis, loovuse osa teadusavastustes ning teaduse piiratust;

7) hindab ja prognoosib teaduse ning tehnoloogia saavutuste mõju keskkonnale, tuginedes loodusteaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele;

8) väärtustab keskkonda kui tervikut ja järgib jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning tervislikke eluviise;

9) tunneb huvi kohalike ja globaalsete keskkonnanähtuste ning loodusteaduste ja tehnoloogia arengu vastu, teeb karjäärialaseid otsuseid ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Ainevaldkonna õppeained on bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia. Õppeained jagunevad kohustuslikeks ning valikkursusteks.

Kohustuslikud kursused õppeaineti on järgmised:

Bioloogia, kokku 4 kursust:

kursused: „Rakud“, „Organismid“, „Pärilikkus“, „Evolutsioon ja ökoloogia“.

Geograafia, kokku 3 kursust:

kursused „Rahvastik ja majandus“, „Maa kui süsteem“, „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“.

Keemia, kokku 3 kursust

Kursused: „Keemia alused“, „Anorgaanilised ained“ „Orgaanilised ained“;

Füüsika, kokku 5 kursust

Kursused: “Füüsikalise looduskäsitluse alused”, “Mehaanika”, “Elektromagnetism” “Energia” “Mikro- ja megamaailma füüsika”

1.3. Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming

Valdkonna õppeainetega kujundatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, seostades järgmisi valdkondi:

1) empiiriliste teadmiste omandamine bioloogilistest ja füüsikalis-keemilistest mõistetest, seaduspärasustest ning teooriatest, mis määravad konkreetse õppeaine sisu ja vastavad teaduse saavutustele;

2) loodusteadusliku uurimismeetodi kasutamine, mis moodustab loodusvaldkonna õppeainete ühisosa;

3) loodusteaduslike, majanduslike, poliitiliste, sotsiaalsete, eetilis-moraalsete aspektide arvestamine probleeme lahendades ja otsuseid tehes;

4) loovuse, kriitilise mõtlemise, suhtlus- ja koostööoskuste arendamine, riskide teadvustamine, hoiakute ning karjääriteadlikkuse kujundamine.

Ainevaldkonnasisene lõiming ja teadusliku meetodi rakendamine toetavad loodusteadusliku teadmiste süsteem kujunemist. Loodusained aitavad mõista tehnoloogia rakendusi. Ülevaade loodusteaduste põhilistest seaduspärasustest, teooriatest, praktilistest väljunditest, tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest toetab õpilasi igapäevaelus ja elukutsevalikus.

Bioloogia õppimise eesmärk on saada tervikülevaade elu mitmekesisuse, organismide ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni ja ökoloogia ning keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia printsiipidest. Tuginedes bioloogia haruteaduste põhilistele teooriatele, üldistele seaduspärasustele ja nende rakendusaspektidele avardub õpilaste loodusteaduslik maailmapilt, paraneb igapäevaeluga seonduvate bioloogiaprobleemide lahendamise oskus ning toimetulek loodus- ja sotsiaalkeskkonnas.

Geograafia kuulub integreeriva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka. Geograafiat õppides kujuneb õpilastel arusaam Maast kui süsteemist, looduses ja ühiskonnas esinevatest protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Rõhk on säästlikku ja jätkusuutlikku eluviisi, looduse ja kultuuri mitmekesisust, kodanikuaktiivsust väärtustavate hoiakute kujundamisel ning nüüdisaegse tehnoloogia kasutamisel. Inimgeograafiat õppides omandavad õpilased arusaamise looduses ning ühiskonnas esinevatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Seejuures arenevad õpilaste probleemide lahendamise ja uurimisoskused.

Keemia õpetusega taotletakse õpilaste keemiateadmiste ja loodusteadusliku maailmapildi avardumist. Õpilased saavad ülevaate keemiliste protsesside põhilistest seaduspärasustest, seostest erinevate 3 nähtuste ja seaduspärasuste vahel, keemia tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest.

Füüsikas õpitakse tundma seaduspärasusi, millel põhineb nüüdisaegne tehnoloogia, õpitakse nähtusi seletama loodusteaduslikult, kasutades ka matemaatilisi meetodeid. Füüsikat õppides laieneb õpilase loodusteaduslik maailmapilt, õpilane mõistab füüsikateadmiste rolli nüüdisaegses ühiskonnas.

1.4. Üldpädevuste kujundamine

Üldpädevus	Tegevused läbi mille kujundatakse üldpädevusi
Kultuuri- ja väärtuspädevus Suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel; olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse.	1. Rahvuste, kultuuripäev koolis (õpilased tutvustavad päritolumaad, geograafiline asend, pinnamood, jm); 2. mälumäng – maadeavastajad, riikide geoloogia jne. 3. jätkusuutlikkuse arendamiseks – keskkoolis õpilaste moeetendus, kus tehakse riideid taaskasutatud materjalist.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus Suutlikus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austada erinevate keskkondade, sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis.	1. Õpilased osalevad „Teeme ära“ programmis; 2. globaalprobleemidele keskenduv nädal koolis – igal päeval käsitletakse ühte tuntud globaalprobleemi, avalikud ettekanded aulas (väliskülalised), probleemideks nt: näljahäda, puhta vee puudus jne; 3. klassiga külastatakse loomadevarjupaika, võiks teha koolis ka korjanduse (kas rahalise või asjade näol); 4. õpilased jälgivad ühe päeva jooksul, kui palju toodavad prügi, analüüsivad, miks seda nii palju tekib ja kuidas saaks prügi tekkimist vähendada.
Enesemääratluspädevus Suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme; käituda inimsuhetes sõltumatult; hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri.	1. õpilased teevad ettekande erinevates keskkonnatingimustes elavate inimeste kohta, nt eripära kõrgmäestikes ja kõrbetes elavatel inimestel; 2. teevad referaate loodusainete omavahelistest seostest 3. arutelu rühmatööna, omavaheline hea läbisaamine ja suhtlus, väitlus
Õpipädevus Suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi.	1. Õpilased otsivad rühmatööna klassis esitamiseks füüsikaga seotud erialade kohta informatsiooni. 2. Õpilased seavad kursuse alguses endale eesmärgi, kirjutades selle endale vihikusse ülesse, kursuse lõpus vaadatakse, kas see eesmärk on täidetud, analüüs. 3. Kujundatakse pideva töö käigus, tunnis sellega, et kodutööd on korrektselt ja õigeaegselt esitatud.
Suhtluspädevus Suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja iseseisva keelekasutaja tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi.	1. võõrkeelse loodusteadusliku artikli lugemine, selle tõlkimine ja kokkuvõtte esitamine korrektses eesti keeles kaasõpilastele; 2. väitlus, teemal: evolutsioon ei või jah; elu võimalikkus teistel planeetidel; elu teke Maal; 3. referaat, korrektse keele kasutuse, viitamisega, teemal: Maa sisejõudude omavahelised seosed;
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus Suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades; kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt.	1. näha erinevaid matemaatilisi kujundeid looduses, valida teel kooli üks ese ja määrata selle ruumala. 2. kellaaja määramine; 3. maastikumaketi tegemine; 4. DNA – molekuli struktuuri makett; 5. koolis loodusteaduste nädal; 6. õppekäik: · loodusloomuuseumi · energia avastus keskusesse · loomaaeda · lennusadamasse · AHHAA-keskusesse
Ettevõtlikkuspädevus Suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid.	1. Õpilased organiseerivad loodusteadusliku ürituse; 2. essee – loodusteaduliku probleemi analüüs (probleemi teke, võimalikud lahendused).
Digipädevus Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.	1. paaristööna animeerida oma poolt valitud füüsikaline nähtus. 2. bioloogias digitaalne evolutsioonitelg. 3. õpilased teevad rühmatööna Power Pointis ettekande mitoosi, meioosi kohta. 4. Interaktiivsed bioloogia, keemia, füüsika testid, näitlikustamise materjalid.

1.5. Loodusainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega

Ainevaldkond	Tegevused lõiminguks
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Loodusaineid õppides ja loodusteadustekstidega töötades arendatakse õpilaste teksti mõistmise ja analüüsimise oskust. Erinevaid tekste (nt referaate, esitlusi jm) luues kujundatakse oskust end selgelt ja asjakohaselt väljendada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Õpilased kasutavad kohaseid keelevahendeid, ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt ning järgivad õigekeelsusnõudeid. Õpilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikaist ja seda kriitiliselt hinnata. Juhitakse tähelepanu tööde korrektsele vormistamisele, viitamisele ning intellektuaalomandi kaitsele. Selgitatakse võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid ning võõrkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimise ja mõistmisega.	1. Essee loodusteaduslikul teemal, kus jälgitakse korrektset keele kasutust; 2. Referaat, kus peab kasutama vähemalt 2 võõrkeelset loodusteaduslikku artiklit; 3. kahe võõrkeelse artikli kokkuvõte; 4. loodusteadusliku kirjaoskuse parandamiseks tehakse rühmatöö – plakatid.
Matemaatika. Matemaatikapädevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja probleemõppe kaudu, arendades loovat ja kriitilist mõtlemist. Uurimuslikus õppes on tähtis koht andmete analüüsil ja tõlgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite, graafikute ja diagrammidena. Loodusnähtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid.	1. ostukorvi põhjal teha kalaoraasi arvutused, analüüs; 2. menüü koostamine konkreetse arvuga inimeste grupile (arvutada kui palju on vaja toorainet jne); 3. loodusnähtuse seletamine matemaatiliste valemite ja mõistete abil (virmalised, äike, udu jne).
Sotsiaalained. Loodusainete õppimine aitab mõista inimese ja ühiskonna toimimist, kujundab oskust näha ühiskonna arengu seoseid keskkonnaga, oskust teha teadlikke valikuid, toimida kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena ning isiksusena.	1. essee – urbaniseerumise põhjused ja tagajärjed keskkonnale; 2. plakat oma valitud keskkonna alasest seadusest; 3. jälgida päeva jooksul inimeste käitumist/ omavahelist suhtlemist. Teha analüüs.
Kunstiained. Kunstipädevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine, esitluste tegemine, näitustel käimine, looduse ilu väärtustamine õppekäikudel jms.	1. näitus – looduskaitse teemalise maalide, plakatite näitus; 2. looduse (loodusnähtuste) pildistamine – näitus 3. looduse muutumise jälgimine – pildistad ühte kohta kuu ajajooksul samal kellaajal. 4. märka mind konkursil osalemine.
Kehaline kasvatus. Loodusainete õppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamist.	1. meditsiin ja bioloogia 2. orienteerumine looduses 3. valida lemmikspordiala ja analüüsida selle põhiliigutuse üldfüüsilist mõju (millised lihased töötavad jne), seostada seda spordiala toitumisega.

1.6. Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad.

Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad	Läbivad teemad ülekoolilistes tegevustes
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;	1. klassiga teeviidale; 2. erinevate koolide sisesed messid; 3. kooli rääkima loodusteadusi õppinud inimene, kes on teinud seda tagasi kooli programmi kaudu; 4. erinevate ülikoolide loodusteaduslike instituutide teadurid, õppejõud, tudengid esinevad ettekannetega. 5. kutsume külla keemiabussi (TÜ üliõpilased)
keskkond ja jätkusuutlik areng taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;	1. koolis taaskasutuse nädal, kulmineerub laste moeetendusega Keskkonnaprobleemide toomine koolis lastele lähemale, nt plakatite kaudu vesi, atmosfäär, muld jne) 2. kuidas vähendada CO2 hulka linnaatmosfääris (mida ise saad ära teha); 3. analüüs Euroopa riikide saaste kohta, milline on riikide erinev poliitika. 4. klassiga parki korrastama (heakorrakuu)
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.	1. külastatakse koos loomade varjupaika, minna probleemile lähemale; · Loomadele koguda toitu, patju vms 3. korraldavad koolis lemmiklooma näituse, nt staadionil (võimalusel) 4. tutvustada õpilastele teraapialoomi.
Teabekeskkond Taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.	1. essee – nutitelefoni kaks külge (head ja vead); 2. valib loodusteadusliku artikli ja hindab seda kriitilise pilguga (ei võta kõike mida loeb puhta kullana, mida internetis näeb); 3. interneti kasutusreeglid (viitmaine, oleme kriitilised, töös kasutan mitut allikat jne). 4. Punase raamatu uurimine.
Tehnoloogia ja innovatsioon Taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.	1. kasutame tunnis projektorit ja arvutit. · IKT vahendite kasutamine erinevates ülesannetes
Tervis ja ohutus Taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning osalema tervist edendava keskkonna kujundamises.	1. tervislike eluviiside nädal; 2. maastikumaalide näituse külastamine; 3. jalgrattamatk · Liikluseeskirjad · Ohutusreeglite jälgimine 4. õppekäik - tervishoiumuuseum
Väärtused ja kõlblus Taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.	1. Geograafias, kannavad kaardile erinevaid kultuure praktiseerivaid piirkondi; 2. väärtustab loodust, keskkonnanädal koolis; 3. väärtustab tervist, kuidas seda teha? – plakat, kirjand.

1.7. Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine.

Õpet kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut nii valdkonna sees kui ka teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks;

3) võimaldatakse üksi- ja ühisõpet, mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks, koostöövõimelisteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, muuseumid, näitused, ettevõtted jne;

7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: õppekäigud, rollimängud, arutelud, väitlused, projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimistööd jne. Õppesisu käsitlemises teeb valiku aineõpetaja arvestusega, et kirjeldatud õpitulemused, üld- ja valdkonnapädevused oleksid saavutatud.