| Praktiline tegevus:
1) ühelt pilult, kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava difraktsioonipildi uurimine;
2) läbipaistva aine murdumisnäitaj
3) spektroskoobi valmistamine;
4) tutvumine erinevate valgusallikatega;
5) valguse spektri uurimine;
6) soojuskiirguse uurimine;
7) polaroidide tööpõhimõtte uurimine;
8) valguse polariseerumise uurimine peegeldumisel.
2.4.4.4. IV kursus „Energia“
Elektrotehnika
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel, rakendades seost
2) rakendab probleeme lahendades Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta: , ;
3) rakendab probleeme lahendades järg ;
4) analüüsib metallide eritakistuse temperatuurisõltuvuse graafikut;
5) kirjeldab pooljuhi oma
6) selgitab pn-siirde olemust, sh päri ja fotoelemendi toimimisega;
7) võrdleb vahelduv- ja alalisvoolu;
8) analüüsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sõltuvuse graafikut;
9) arvutab vahelduvvoolu võimsust aktiivtakisti korral, rakendades seost
10) selgitab trafo toimimispõhimõtet ja rakendusi vahelduvvooluvõrgus ning elektrienergia ülekandes;
11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle järgi uute elektriseadmete kasutuselevõttu;
12) väärtustab elektriohutuse nõudeid ja oskab põhjendada nende vajali
Õppesisu
Elektrivoolu tekkemehhanism. Ohmi seadus. Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus. Metalli eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus; pn Valgusdiood ja fotoelement. Vahelduvvool kui ning kasutamine. Elektrienergia ülekanne. Trafod ja kõrgepingeliinid. Vahelduvvooluvõrk. Elektriohutus. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused.
Põhimõisted: alalisvool, laengukandjate kontsentratsioon, elektritakistus, vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus, pooljuht, on voolutugevuse ning pinge efektiivne
| 