| Praktiline tegevus:
1) gaasi paisumise uurimine;
2) isoprotsesside uurimine;
3) energiatarbe mootmine;
4) keha temperatuuri ja mehaanilise too vaheliste seoste uurimine;
5) ainete soojusjuhtivuse vordlemine.
2.4.4.5. V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“
Aine ehituse alused
Õpitulemused
Kursuse lopus opilane:
1) kirjeldab aine olekuid mikrotasandil;
2) vordleb reaalgaasi ja ideaalgaasi mudeleid;
3) kasutab moisteid kullastunud aur, absoluutne niiskus, suhteline niiskus ja kestepunkt ning seostab neid ilmastikunähtustega;
4) selgitab moisteid pindpinevus, margamine ja kapillaarsus looduses ning tehnoloogias toimuvate
nahtustega;
5) kirjeldab aine olekuid, kasutades oigesti moisteid faas ja faasisiire;
6) seletab faasisiirdeid erinevatel rohkudel ja temperatuuridel.
Õppesisu
Aine olekud, nende sarnasused ja erinevused. Aine olekud mikrotasemel. Molekulaarjoud. Reaalgaas. Veeaur ohus. Ohuniiskus. Kullastunud ja kullastumata aur. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Ilmastikunahtused. Pindpinevus. Margamine ja kapillaarsus, nende ilmnemine looduses. Faasisiirded ning siirdesoojused.
Põhimõisted: aine olek, gaas, vedelik, kondensaine, tahkis, reaalgaas, kullastunud aur, absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt, faas ja faasisiire.
| 