4. Loenduslehe värvide tähendus
Loenduslehel on kirjas suurem osa Eesti pärismaise floora ning sagedamatest naturaliseerunud ja metsistuvatest taksonitest. Välja on jäetud mikroliigid, keda väljas nagunii täie kindlusega ei määrata, ning haruldased, seni vaid mõne leiukohaga esindatud taksonid. Välitööde hõlbustamiseks on kaitstavate ja muude tähelepanu vajavate liikide lühendid värvilised.
Loenduslehega koos antakse välitöötegijale Exceli fail lühendite seletustega. Selles on kirjas loenduslehel kasutatud lühend, taimeliigi ladinakeelne ja eestikeelne nimetus, kaitsekategooria ning märkused herbariseerimisvajaduste, pildistamise jms kohta.
Punane: 1.–2. kaitsekategooria liigid. Kindlasti tuleb määrata koordinaadid ja ohtrus, soovitav on herbariseerida varem teadmata leiukohtadest. Paljude liikide puhul piisab koordinaatidest või tõestuseks fotost, ent osa liikide puhul tuleks kindlasti koguda tõendmaterjali (nt. Cerastium pumilum, Sagina maritima jt).
Purpurne – 3. kaitsekategooria liigid. Soovitav on määrata koordinaadid ja ohtrus, samuti näidised herbariseerida.
Sinised – haruldasemad, naturaliseeruvad, raskesti määratavad jm tähelepanu vajavad liigid. Kui vähegi võimalik, tuleb taimi herbariseerida.
Mustad – kõik ülejäänud, tavalisemad liigid, kelle puhul piisab ruudu või kirjeldatava ala täpsusest. Kui aega ja tahtmist, võib muidugi ka neid taimi herbariseerida, eriti juhul, kui taim on millegi tõttu tähelepanu äratanud.
Kui liiki pole blanketil kirjas, tuleks selline taim üldjuhul herbaariumi jaoks kaasa korjata.
|
