5. Koordinaatide määramine
Haruldasematel, ohustatutel, raskesti määratavatel jne. taimedel tuleb määrata koordinaadid. Sellised liigid on loenduslehel tehtud värviliseks, mis muidugi ei tähenda, et teiste liikide koordinaate ei võiks määrata või taimi herbariseerida. Samuti tasub tähelepanu pöörata taimedele, kes pealtnäha kasvavad "vales" kohas – lubjalembesed liigid Lõuna- või Ida-Eestis, rabades jne., leiukohad Eesti põhilisest levikualast kaugel (nt eesti soojumikas Värskas või hanevits Viidumäe allikasoos jne).
Võib juhtuda, et värvilisena märgitud liike on uurimisalal nii ohtralt, et koordinaatide võtmine võtab võhmale. Sel juhul tuleks teha valik: alati tuleb koordinaadid (ja ohtrus) määrata herbariseeritavatel taimedel ning punasena märgitud liikidel, st. 1. ja 2. kaitsekategooria taimedel. Teistel värvilisena märgitud taksonitel peaks olema kirjas vähemalt üks leiukoht: esimesena märgatud leiukoha koordinaadid, suurema populatsiooni koordinaadid vms.
Kahtlemata on soovitatav määrata ka kõikide kolmanda kaitsekategooria taimede leiukohtade koordinaadid (koos ohtrustega), kusjuures märkmetes võib leiukohta piiritleda laialt (nt kuradi-sõrmkäpp hõredalt kõikjal siirdesoovööndis; niidu-asparhernes rannaniidul kõikjal hõredalt jne).
Koordinaatide määramisel tuleb arvestada ka piirkondlikke eripärasid. Näiteks kolmeõiene madar (Galium triflorum) on Kirde-Eestis suhteliselt tavaline ning seal iga taime koordinaatide määramine pole kuigi tähtis. Kuid sama liik näiteks Saaremaal või Loode-Eestis on kindlasti erilist tähelepanu väärt. Samuti on suurem väärtus 3. kategooria liigi leiukoha kirjapanekul linnamaastikul võrreldes taimele iseloomulike leiukohtadega.
Koordinaatide ja ohtruse määramine looduses on samasugune nagu kaitstavate taimede inventeerimisel või leiuandmete edastamisel EELISele. Minimaalselt peavad olema märgitud koordinaadid, vaatluskuupäev, vaatleja nimi, taimeliigi nimetus ja ligikaudne ohtrus. Ohtrushinnangu andmisel ei pea taimede loendamisega üle pingutama, piisav täpsus on näiteks: >5 gen., 20 m raadiuses, 50–100 taime, kogu kasvukohatüübi piires hõredalt jne. Väga soovitav on lisada ka muid andmeid, mida nõutakse EELISe andmeedastusvormis, ning kui aega ja tahtmist, võib eeskätt haruldastel liikidel arvukust ka täpsemalt määratleda.
|
