3. Loenduslehe täitmine
Loenduslehe täitmist tuleb alustada ruudu numbri kirjutamisest loenduslehe esikülje ülemisse serva. Tagaküljele pange kindlasti kirja välitööde alguspunkti koordinaat, kes, millal ja kus vaatles ning millistes kasvukohatüüpides. Piisab kasvukoha tüübirühmade täpsusest, nt. madalsoo, sürjamets, aruniit jne. Koordinaatidega andmeid on võimalik jooksvalt kaardile kanda ja saada aimu töö edenemisest. Hea näide on ruudud, mis sisaldavad saari ja mandriosa – punkt annab kohe selguse, kus käidi. Kui ruudu piiresse jääb väikesaari või saarte osi, siis nende kohta tehakse kindlasti eraldi liiginimekirjad.
Kui loenduslehte täidetakse muude välitööde käigus sama ruudu piires mitmest kohast, on asukohaga sidumiseks soovitav loenduslehele märkida kõikide uuritud niidulappide, soode või metsaeraldiste keskpunktid; muidugi ka aladelt leitud tähelepanu väärivate taimeliikide leiukohtade koordinaadid.
Loenduslehe pöördele ja kui see täis saab, siis eraldi paberilehtedele kirjutatakse ka tähelepanuväärivate taimede koordinaadid ja andmed, kommentaarid leiuandmete juurde jne. Eraldi paberilehtedele tuleb esimese asjana märkida kuupäev, ruudu number, samuti lisalehe number ja välitöötegija nimi/initsiaalid.
Loenduslehele märgitava taksoni nimi tõmmatakse kirjutusvahendi abil ühe joonega läbi, mitte ei kriipsutata mitme joonega läbi ega joonita alla. Kui nimetus märgiti ekslikult, siis kirjutatakse joone taha „EI” (mitte ei püüta joont maha tõmmata).
Kui ruutu külastatakse järgmistel päevadel uuesti ja/või samal päeval täiesti erinevast suunast (st peab kontrollima paljude liikide märkimist), tuleks alustada uut loenduslehte, mitte täiendada vana. Juba täidetud loenduslehti uuesti välja üldjuhul kaasa ei võeta, need jäetakse autosse või ööbimiskohta. Nii saavad andmed täpsemad, vajadusel on võimalik täpsustada liigi leiukohta ning väheneb ka oht, et juba täidetud loendusleht läheb väljas kaotsi, saab vihma käes kannatada, vettib vms. Ajakulu uue loenduslehe alustamisel on ligikaudu sama kui vana lehe andmete kontrollimine.
Loenduslehel märgitakse üksnes need taksonid, keda tegelikult looduses just sellel välitööpäeval nähti. Kui uurijal on mälestusi kunagi selles piirkonnas nähtud taimedest, siis need tuleks lisada võimalikult täpsete leiuandmete ja -aegadega eraldi loenduslehtedel või eraldi paberilehtedel.
Kui väljas tuntakse taime vaid perekonnani, siis kogutakse määramist vajav taim kaasa. Taime näidis peab olema võimalikult paljude tunnustega ning taimi kogudes tuleb arvestada võimalusega, et kaasa toodud taimne mass kui huvipakkuv materjal talletatakse herbaariumis. Herbariseerimise kohta tuleb eraldi juhendmaterjal.
Mõnedel juhtudel võib väljas loenduslehele märkida ka ainult perekonna (Alchemilla, Callitriche, Lotus jmt), need on loenduslehel kirjas ka perekonnana. Kuid ka sellistel juhtudel tuleb täpsustamiseks taimi kaasa koguda. Üldjuhul pole aga loenduslehele ainult perekonna märkimisel mõtet, sest atlases selliseid puudulikke andmeid kasutada ei saa.
Välitööandmed tuleb välitöötegijal endal sisestada selleks loodud sisestusliidese abil; selle kasutamise kohta tuleb täpsem juhend. Andmete sisestamisele vaatamata tuleb säilitada ka välitööpaberid ning soovitavalt anda need PKÜ kontorisse hoiule, eriti kui endal neid hiljem vaja ei lähe.
|
