1. Uuritavate alade valik
Atlase ruudustiku järgi jääb kogu Eesti maa-ala 540 täis- ja osalise maismaapinnaga ruudu sisse. Vähegi piisava liiginimekirja saamiseks peab igat ruutu kirjeldama vähemalt kord kevadel (aprillis-mais) ja soovitavalt kaks korda suvel (juuni 2. poolel, juulis). Suvist käiku võivad osaliselt asendada ka välitööd augustis-septembris. Oluline, et sama ruutu kirjeldaksid igal korral erinevad uurijad ning käidaks eeskätt varem tähelepanuta jäänud kohtades.
Tervikliku liiginimekirja koostamiseks tuleb uurida atlaseruudu kõiki erinevaid taimekooslusi. Atlase välitöödel keskendutakse eelkõige neile liigirühmadele, kooslustele ja kohtadele, kust atlase jaoks andmeid muude välitööde käigus ilmselt ei kogune. Arvestades varasema atlase kogemusi, on suuremat tähelepanu vajavad:
* raskemini määratavad perekonnad ja sugukonnad (maltsalised, pajud, nelgilised, koldrohi, võilill, kortsleht jms);
* umbrohu- ja prahitaimed, tulnukad (kasvukohtadest põllud, jäätmaad, prahipaigad, raudteed jne);
* metsistuvad ja naturaliseeruvad liigid: neid pole varasematel aastakümnetel peetud oluliseks, ent praegusel ajal vajavad need suuremat tähelepanu;
* veetaimed kõikide ruutude seisu- ja vooluveekogudes, sest maabotaanikud ei pööra veekogudele üldjuhul piisavalt tähelepanu ja veebotaanikud keskenduvad suurematele veekogudele;
* sootaimed, eeskätt haruldasemad liigid nagu rabaluga, turvastarn, kolmismadar, väike jõhvikas, sookäpp jne, kelle leidmiseks tuleb uurida erilisi ja raskemini ligipääsetavaid elupaiku ning sooritada enamasti märkimisväärse pikkusega matku.
Atlase välitöödel peab tähelepanu pöörama kõikidele erinevatele elupaikadele ja mitte lootma, et küll keegi teine tuleb seda mudast lompi või ebameeldivat prügimäge vaatama.
Probleeme võib tekkida eramaadel ja suletud maa-aladel liikumisega – aiaga ümbritsetud alade uurimisel peab küsima omaniku nõusolekut. Raudteemaal taimede kirjapanemisel on ametlikul liikumisel vaja EVR töötajast saatjat, täpsemalt lepib atlase toimkond kokku EVR keskkonnakaitse peaspetsialistiga (Kai Peet). Ilmselt uurib raudteejaamu ja raudteeala selleks spetsialiseerunud meeskond, kuna lisaks liikumispiiranguga alal liikumise kooskõlastamisele eeldab tulnuktaimede tundmine ka põhjalikumaid floristilisi teadmisi.
Eesti–Vene riigipiiri lähedal töötamisest tuleb teatada piirkonna piirivalvekordonile, kaitseväe harjutusaladel juhinduda tegevusgraafikust (vt. eelnevalt http://harjutusvali.mil.ee/calendar.asp?wa_id=683&wa_id_key=).
Välitöökaardid põhinevad maa-ameti Eesti põhikaardil mõõtkavas 1:20 000. Seega üks atlaseruut mahub neljale A4 mõõdus lehele. Põhikaardi täienduseks on lisatud välitöökaartidele PKÜ niitude ja ELFi märgalade andmebaasi andmestik jms. Kaardile märgitud lisaandmed on mõeldud välitöötegija abistamiseks oma marsruudi kavandamisel ning need ei tähista alasid, kus tingimata peab käima. Tegeliku marsruudi kavandavad välitöötegijad ise, arvestades soovitust uurida võimalikult palju erinevaid biotoope.
Kindlasti tuleb säilitada välitööde GPSi jälgi (track). See annab täpsema ülevaate, millised osad atlase ruudust on läbi käidud ning võimaldab kahtluste korral taimede leiukohti täpsustada. GPSi jälgi arhiveerime sisestamisliidese abil ning selle kohta tuleb täiendav juhend.
|
