Teise inimese vihaga toimetulek

1. 
   Tähtsus. Õpetaja alustab diskussiooni oskuse olulisusest ja kasulikkusest. Kui inimene püüab lahendada konflikti rahulikul moel, siis teine inimene tavaliselt nõustub sellega ning konflikti on kergem lahendada. Suhtlemine lahendab probleeme ning riid tekitab neid juurde.
   
2. 
   Sissejuhatus. Õpetaja loeb järgneva loo kasutades Kalle ja Malle nukke eelmisest tunnist.
   

Õpetaja küsib õpilastelt järgmisi küsimusi:

• 
  Miks oli Malle Kalle peale vihane?
  
• 
  Kas sina oleksid Kalle peale kuri?
  
• 
  Mida Malle oma vihaga tegi? Kuidas ta seda väljendas?
  
• 
  Miks Kalle Mallele samaga ei vastanud? Mida Kalle oma vihaga tegi?
  

3. 
   Vihaga toimetulemisoskuse komponendid: (kirjuta tahvlile)
   

• 
  Kuula teist inimest.
  
• 
  Räägi ära oma lugu.
  
• 
  Mõtle sellele, mida te mõlemad tundsite.
  
• 
  Otsusta, mis juhtuks, kui tekiks kaklus.
  
• 
  Otsusta, milline oleks parim tegevus.
  
• 
  Otsusta, mida sa pead tegema.
  

4. 
   Oskuse kujundamine. Õpetaja kujundab oskuse näidates, mida ta teeb kui keegi on tema peale vihane. Palu last teeselda, et ta on õpetaja peale vihane, sest too ei lubanud tal pabereid jagada.
   
5. 
   Käitumise harjutamine:
   
   • 
     Valik: õpetaja valib neli paari õpilasi rollimängu. Õpetaja loeb valjult iga paari situatsiooni ette.
     
   • 
     Rollimäng:
     

• 
  Õpilane/ õpilane. Sina ja su sõber mängite mänguväljakul kulli. Sa lööd oma sõbra kulliks, kuid kogemata liiga kõvasti ning ta kukub maha. Ta saab kurjaks. Mida sa teed?
  
• 
  Õpilane/ õpilane. Sa töötad oma laua taga. Sa näed, et kellegi pliiats on maha kukkunud. Sa tõstad selle maast üles ning jätad endale. Klassikaaslane tuleb su juurde, näeb pliiatsit ning ütleb, et see on tema oma. Ta püüab seda sinu käest ära võtta. Mida sa teed?
  
• 
  Õpilane/ õpilane. Sina ja su sõber räägite söögilaua ääres nalju. Su sõber on hiljuti juuksuris käinud ning sa otsustad teda selle pärast narrida. Sõber vihastab. Mida sa teed?
  
• 
  Õpetaja/ õpilane. Õpetaja näeb, et sa loobid paberi põrandale. Ta saadab su nurka. Mõni aeg hiljem ta märkab, et sa kirjutad midagi seinale. Õpetaja ütleb, et ta helistab su vanematele. Sa saad vihaseks, sest sa tead, et sul tuleb sellepärast kodus pahandus. Mida sa teed?
  
• 
  Viimistlus: Pärast iga rollimängu pöörata tähelepanu õigele käitumisele, märkida ära vale või ebakorrektne käitumine ning korrata rollimängu koos parandustega. Kui parandusi pole, on rollimäng õnnestunud.
  
• 
  Kinnistamine. Kiida õige käitumise eest, nt:
  

“Mulle meeldis, kuidas …………. kuulas vastaspoole enne tegutsemist ära.”

“ …………… valitses ennast väga hästi ning ei ……………..”

“Ma märkasin, kuidas …………. tõesti püüdis probleemi lahendada rääkides.”

• 
  Diskussioon. Kas tegevus, mida vihane õpilane valis, oli õige või vale. Soovita rahulikke läbirääkimisi.
  

4. 
   Harjutamine. Kasuta järgnevat töölehte “Mida ma tegin? Kuidas ma saan seda parandada?” Palu lastel mõelda mõne situatsiooni peale, kui keegi nende perekonnast või mõni sõber oli nende peale kuri. Lapsed peaksid endalt küsima:” Mida ma tegin?” ja “ Kuidas ma saan seda parandada?”
   
5. 
   Kasutamine: Palu õpilastel kirjutada või joonistada kellestki, kes võiks nende peale vihane olla. Mida nad tegid valesti, miks nende peale ollakse kuri? Las see inimene, kes on vihane, keda joonistati kirjutab paberile alla.
   

4. 
   Tähtsustamine. Õpetaja peab pidevalt lastele meelde tuletama, et probleemide lahendamine rahulikul teel on parim.
   

1. 
   Life Skills for Vocational Succsess. Unit 1. Social Skills. Lesson 2: Anger Management. Topic 1: Identify Feelings. (2001)
   
2. 
   http://workshopsinc.com/manual/Ch1L2.1.html