• 2.63-shakl. Ъ) 2.64-shakl. 2.65-shakl.
  • ‘z b e k ist 0n respublikasi oliy va ‘rta maxsus ta’lim vazirligi




    Download 13,35 Mb.
    Pdf ko'rish
    bet35/237
    Sana11.12.2023
    Hajmi13,35 Mb.
    #116299
    1   ...   31   32   33   34   35   36   37   38   ...   237
    Bog'liq
    Chizmachilik.I.Raxmonov. 2016

    2 tesh. МЮ
    С
    .
    1:100
    Z J
    a !
    b)
    2.61-shakl.
    2.62-shakl.
    2 .4 6 -shakl, 
    b
    da 5x15=75 o 'lch am lar). Aylana yoki aylana teshiklam ing 
    o'lcham lari k o 'rsatilg an deb qo'yiladi. Aylana yoyi o'lch am in i k o 'rsa - 
    tishda o 'lch a m ch izig 'i aylana yoyiga kontsentrik ravishda o'tkaziladi. 
    B unda chiqarish chiziqlari burchak bissektrisaga parallel chiziladi va 
    o'lcham soni ustiga « п » belgisi qo'yiladi (2.49-shakl, 
    e
    va 2.61-shakl, 
    ti).
    Aylana yoyi o'lch am in in g chiqarish chiziqlarini radial y o 'n alish d a 
    o 'tk azish m um kin. B unda bir necha konsentrik aylana yoylari m avjud 
    b o 'lsa, quyidagi o 'lch a m qaysi yoyga tegishli ekanligini 2 .4 9 -shakl, 
    e 
    dagidek ko'rsatiladi. B urchak o'lcham lari graduslarda, m inutlarda va 
    sekundlarda k o 'rsatiladi.
    M asalan: 90“, 60°, 30°, 10° va hokazo k o 'rin ish d a 
    belgilanadi 
    (2 .4 9 -shakl, 
    e).
    Q iyalik o 'lch am i soni oldiga « Z » belgisi qo 'y ilad i. B unda uning uchi 
    qiyalik tom on y o 'n a lg a n b o 'lish i kerak (2.62-sh akl. va 2 .6 3 -shakl, 
    a).
    K onuslikni ifodalovchi o 'lch a m soni oldiga uchi konus uchi tom on 
    yo 'n alg an « 0 » belgi q o 'y ilad i (2 .6 3 -shakl, 
    b
    ).
    45° burchak ostida ishlagan faska o 'lch am lari 2 .6 4 -shakl, 
    a, b
    va 
    2 .66 -shaklda ko'rsatilg an d ek qo'yiladi. 45° burchakdan boshqa burchak-
    67


    а)
    2.63-shakl.
    Ъ)
    2.64-shakl.
    2.65-shakl.
    li faskalam ing o ‘lcham i um um iy qoidalariga asosan, ikki chiziqli 
    o ic h a m i (2.6 4-shakl, 
    e)
    yoki bitta chiziqli va bitta burchak o ‘lcham i bi­
    lan q o 'y ilad i (2.64-shakl, 
    d).
    A gar detal sim m etrik holda ikki tom onga jo ylashgan bir xil diam etrli 
    faskaga ega b o 'lsa , u holda faskaning birida o 'lch a m beriladi va soni 
    nechtaligi k o 'rsatilm aydi ( 2 .2 .6 5 -shakl).
    B uyum dagi bir xil o 'lcham dagi faska teshik va shunga o 'x sh a sh ele­
    m entlar soni 2.66, 2 .67-shakllarda k o 'rsatilgan dek belgilanadi.
    D etalga o 'lch a m q o 'y ish m isoli 2 .6 8 -shaklda berildi.
    68



    Download 13,35 Mb.
    1   ...   31   32   33   34   35   36   37   38   ...   237




    Download 13,35 Mb.
    Pdf ko'rish

    Bosh sahifa
    Aloqalar

        Bosh sahifa



    ‘z b e k ist 0n respublikasi oliy va ‘rta maxsus ta’lim vazirligi

    Download 13,35 Mb.
    Pdf ko'rish