3.2.2. Silmahaigused
Silmadega seoses võib kartulit pidada lausa universaalseks ravivahendiks, sest sellest loodeti abi pea kõigi hädade korral – usuti, et kartul aitab nii vigastuse, kui ka lihtsalt vesisuse või kehva nägemise korral. Siiski pärinevad kõik teated 20. sajandi teisest poolest, nii et pole võimalik väita, et kartulit ka varem silmahaiguste raviks kasutati.
Põhilisteks osisteks, mida silmahädade puhul kasutati, oli toores kartul, kartulikaabe ja ka kartulikeeduveest tõusev aur. Nende probleemide puhul ei sisaldanud ravi mitte üheski teates maagilisi elemente.
Kui silmad jooksid vett või olid põletikus, kasutati raviks kartulikaabet. Kahjuks pole märgitud, kas seda kasutati soojalt või ei peetud seda oluliseks. (RKM II 400, 374/5 < Kadrina, Võduvere k. < Saarde, Karuküla)
Kui silm valutas, soovitati hoida silmi maksakeeduvee või kartulikeedu auru kohal, nii et aur kindlasti silma läheks (RKM II 384, 406 (27) > Keila). Ühe teate kohaselt pidi selline aur ka lihtsalt nägemisele hästi mõjuma (RKM II 400, 153 (5) < Jüri, Nabala k.).
Kui aga silm valutas mingi vigastuse tagajärjel või oli verevalumis, kasutati raviks kartulikaabet. “Pandi õhukese lapi vahel kartuli või kaalika kaabet silma peale ja kaeti kinni valguse eest.” (RKM II 400, 206 (33) < Koeru, Abaja k.)
Samuti usuti, et toore kartuli söömine parandab silmanägemist sama hästi kui porgand (sarnast toimet omistati ka toorele kaalikale). Seda uskumust on kinnitanud lausa mitmed erinevad allikad. (H II 58, 205 (5) < Jüri)
3.2.3. Kõrvahaigused
Kõrvahaiguste ravimise kohta on kartulitega seonduvalt väga vähe teateid ja need kõik on kogutud 1987. aastal. Ka kõrvahaiguste ravi ei sisalda maagilisi elemente ning raviks on kasutatud ainult kartulikeetmisel tõusvat auru. Toon ära ühe tüüpilise teate.
Kõrvahaiguseid raviti vanasti kõrvakiviga. See oli auklik kivi nagu meekärg. Neid leidus ainult mererannas. Kõrvavalu vastu tuli kivi tuliseks teha sütte peal, siis tilgutati piima kivi peale ning see aur suunati kõrva sisse. Kartuli aur oli ka üks ravimise viis. RKM II 400, 106 (2) < Viru-Nigula, Kutsala k.
3.2.4. Peavalud
Peavalude ravimise kohta on ainult üks lakooniline teade, mis ütleb, et “Piavalu rohi kardule kaabe, äädikas ehk ka lambi eli” (H II 21, 27 (25) < Tori). Kahjuks jääb selle selgituse puhul täiesti mõistmatuks, kuidas seda kartulikaabet kasutatud on – kõige loogilisem tunduks kuum kompress, kuid võimalikud on muidugi ka igasugused muud variandid (veega segamine ja meelekohtade niisutamine jne).
Kartuli abil peavalu ravimine on samuti tuntud ka teiste kultuuride rahvameditsiinis, näiteks Hispaanias. Seal hoitakse peavalu vähendamises meelekohtadel kartulilõike (kuigi on mainitud, et see ei ole väga tavaline meetod), nii et võib siiski eeldada, et ilmselt on ka kartulikaabet sarnaselt kasutatud. (Foster 1953: 212-214)
3.2.5. Hambavalu
Hambavalu vastu on kartulit kasutatud nii maagilise kui taimeravi komponendina. Maagilise poole pealt usuti, et hambavalu vastu aitab see, kui inimene kannab kogu aeg paari pisikest kartulit oma vasakus vestitaskus (E 11496 (41) < Ambla, Tapa), juba valutavat hammast ravitseti aga kuuma riivitud kartuli kompressiga (H II 70, 693 (24) < Vastseliina). Ääremärkusena olgu öeldud, et kartuli taskuskandmise imelisse abisse usutakse ka mujal maailmas, kuigi näiteks Hispaanias seostatakse seda pigem reuma ravimisega (Foster 1953: 212), samuti Saksamaal (Marzell 1987: 1025).
Huvitaval kombel on olemas ka vastupidiseid teateid – näiteks on üks vanatädi 20. sajandi keskpaigas (1956. aastal) avaldanud arvamust, et tänapäeva inimeste hambad on katki just seepärast, et süüakse liiga peeneid toite, sealhulgas ka kartulit, mis on tegelikult hammastele väga kahjulik. (RKM II 50, 478 (65) < Anna khk, Purde k/n)
Ka nohu ravitsemise kohta pole just eriti palju teateid. Põhiliseks ravivahendiks on taas kartulikeeduaur, mis pidi aitama hingamisteid avada (ERA II 193, 617 (2) < Põltsamaa, Põltsa. v.). Selle kohta on teateid juba 20. sajandi algusest (konkreetne teade pärineb 1938. aastast), nii et ilmselt on seda meetodit kasutatud juba mõnda aega.
3.2.7. Ainevahetusega seotud haigused
Ainevahetusega seotud häiretest on kartulite abil traditsiooniliselt ravitsetud kõhuvalu ja kõhukinnisust. Nende probleemide puhul esines kartul ka toetava komponendina – näiteks kasutati kõhuvalu puhul tärklist koos raudnõgese seemnetega6. Täpselt sama retsepti soovitati kasutada ka kõhukinnisuse puhul7.
Kõhuvalu on ainus häda, mille puhul läksid ravitsemisel käiku isegi kartulikoored – nimelt soovitati neid praetult süüa, et kõhuvalu vähendada. Seega võib öelda, et seesmiste hädade puhul soovitati põhiliselt kas süüa kartulikoori (seda soovitust võib vahel kuulda tänapäevalgi) või võtta koos kartulitärklisega sisse üks teelusikatäis raudnõgese seemneid.
|
