• Май 2021 10-қисм Тошкент
  • Ádebiyatlar
  • qırshın etti (40-bet). Al oylasayıq, seniń  múddáń




    Download 3,67 Mb.
    Pdf ko'rish
    bet128/194
    Sana29.09.2024
    Hajmi3,67 Mb.
    #272877
    1   ...   124   125   126   127   128   129   130   131   ...   194
    Bog'liq
    10.Pedagogika yonalishi 1 qism

    qırshın
    etti (40-bet). Al oylasayıq, seniń 
    múddáń
    ne?-dep ózine salmaq taslap, 
    taǵı irkildi (40-bet). Qaysı kólge 
    lashımdı
    taslayın (40-bet). Kempir 
    kelemesh
    sózler menen 
    ǵarrısına dápinip awzın qıysayttı (23-bet). Urǵan tayaǵı janına batqan soń jotalı, jawırınlı kempir 
    «kápir-aq bolayın» dep 
    pájmúrde
    ǵarrınıń moynınan alıp ayqasadı (23-bet). Sovettiń hár awılı 
    onlaǵan qurban berip, jawdı jeńse onıń 
    oqası
    joq (52-bet). Mine, kórip otırsaq, embeklegen baladan 
    eńkeygen ǵarrıǵa shekem qansha 
    sarsańkesek
    boldı (52-bet).
    Mısallarda kórgenimizdey, jazıwshı óz dóretpesinde qırshın, múddáń, lashı, kelemesh, pájmúrde, 
    oqası, sarsańkesek degen sózler paydalanǵan. Bunda qırshın - qısqa, múddáń - maqsetiń, niyetiń, 
    lashı - denesi, kelemesh - bolmaǵır, jaman, pájmúrde - kishi boylı, kishkene, oqası - máleli, zıyanı, 
    sarsańkesek - qıynalıw degen sózler menen sinonimlik qatar dúzedi. 


    128
    Май 2021 10-қисм
    Тошкент
    Qaraqalpaq tilinde sinonimler sóz shaqapları kóz qarasınan alıp qaraǵanda hár túrli sóz 
    shaqapların óz ishine alatuǵının kóriwge boladı. Mısalı: Mańlay - peshana, kásip - kár, orın – mákan 
    - atlıq sózlerden, sulıw – shıraylı – kórkem – gózzal - kelbetlik sózlerden, qaraw - kóz tigiw - názer 
    salıw - feyil sózlerden, mudamı – bárhama – bárqulla – áste – jay -asıqpay – ráwish sózlerden, 
    gúllán – barlıq – pútkil – bári - almasıq sózlerden jasalǵan hám taǵı basqa sinonimlik qatarlar belgili 
    bir sóz shaqabınıń ishinde ǵana payda boladı. Máselen, atlıqtan bolǵan bir sinonimlik qatarǵa 
    ekinshi bir sóz shaqabınan sinonimlerdiń kiriwi yamasa ekinshi bir sóz shaqabınan turatuǵın 
    sinonimlik qatarǵa atlıqtan jasalǵan sinonimniń kiriwi múmkin emes. Sinonimlerdiń bir qásiyetin 
    olardıń mánilesligi arasındaǵı baylanıstan tuwǵan qásiyet dep túsiniwge boladı. Tildiń basqa da 
    qubılısları sıyaqlı sinonimlerde qalay bolsa solay payda bola bermeydi. Onıń belgili bir ózine tán 
    nızamlılıqları bar. 
    Demek, jazıwshınıń shıǵarmalarında qollanılǵan sinonim sózlerdi, sonday-aq stillik sinonimlerdi 
    elede úyreniw áhmiyetli másele sanaladı.
    Ádebiyatlar:
    1. Бердимуратов Е. Ҳәзирги қарақалпақ тили, лексикология, Нөкис, 1994, 51-52-бет-
    лер
    2. Бекбергенов А. Қарақалпақ тилиниң стилистикасы, Нөкис, 1990.
    3. Қәлендеров М. Қарақалпақ тили синонимлериниң қысқаша сөзлиги, Нөкис, 1990. 
    4. Султанов К. Ақдәрья. Нóкис, 2018.


    129

    Download 3,67 Mb.
    1   ...   124   125   126   127   128   129   130   131   ...   194




    Download 3,67 Mb.
    Pdf ko'rish

    Bosh sahifa
    Aloqalar

        Bosh sahifa



    qırshın etti (40-bet). Al oylasayıq, seniń  múddáń

    Download 3,67 Mb.
    Pdf ko'rish