|
-súwret. Tosınarlı funktsiya hám shamanıń waqıtqa salıstırǵanda ózgeriwi
|
| bet | 19/83 | | Sana | 23.01.2024 | | Hajmi | 5,5 Mb. | | #144225 |
Bog'liq Anıq emes ólshewler2.1.2-súwret. Tosınarlı funktsiya hám shamanıń waqıtqa salıstırǵanda ózgeriwi
Máselen, atmosfera basımın (Pi) ólshewdi mısal eteyik. Kóp márte tájriybeler ótkiziwde biz barometrdiń kórsetken túrli mánislerin alamız
Tosınarlı bahanı waqıtqa salıstırǵanda ózgeriwin tómendegi 2.1.2-súwrette súwretlengen.
mısal. Termojuplıq temperaturanı matematik xarakteristikasın túziw.
Tómende temperaturanı ólshewde matematik modelin kórip shıǵamız (2.1.3 - súwret).
|
|
2.1.3 – súwret. Zeebek effekti hám termojuplıq elektr júritiwshi kúshtiń payda bolıwı
|
Temojuplıqtıń matematik modeli 1821 jılda nemis fizigi Tomas Iogan Zeebek tárepinen oylap tabılǵan Zeebek effektine tiykarlanǵan hám ulıwma tómendegi kórinisinde sáwlelenedi:
bul jerde: U – termojuplıqtı suwıq ushları arasındaǵı elektr kúshleniw; T – kepserdi ólshenip atırǵan temperaturası; T0 - kalibırlaw ortalıǵın berilgen temperatura; αi (i=1…n) – Zeebek koeffitsientleri.
Kópǵana kontaktlar ushın 1 % dan kem anıqsızlıqtı alıw ushın shamaan sakkizta koeffitsientlerdı αi (i=1…n) qollaw talap qılınadı.
Termometrdi sızıqlı shkalasın alıw ushın, termojuplıqtı matematik modelinde jami bitta Zeebek koeffitsientiniń α1 qollaw zárúr. Usı jaǵdayda termojuplıqtı matematik modeli tómendegi kóriniske iye boladı:
Keyingi matematik ámellardı optimallashtirish hám ápiwayılastırıw maqsetinde То=0 qabıl etemiz hám onnan keyin termojuplıqtı matematik modeli tómendegi kóriniske iye boladı:
Termojuplıq hám voltmetrden ibárát termometr indikatorinıń kórsetiwi termojuplıqtı ańsatlastırılǵan modelinde tómendegi kóriniske iye boladı:
bul jerde φ - indikator kórsetiwi; k – termojuplıǵı kúshleniwdi oʼlchaydigan volьtmetrnıń ózgertiriw funktsıyası.
(2.1.5) matematik modelden paydalanǵan halda hám То=0 bahada termometrdiń kórsetiwi tómendegige teń boladı:
Termojuplıqtı matematik modelin ápiwayılastırıw nátiyjesinde kepserdiń temperaturasın ólshewde tómendegi bahadaǵı metodikalıq anıqsızlıq kelip shıǵadı:
Temperaturanı ólshengen mánisi T ni (2.1.8) ǵa qoyıp, tómendegi nátiyjeni alamız:
Dúzetiw kirgiziw nátiyjesinde ólshew nátiyjesıniń metodikalıq anıqsızlıǵınıń matematik modeli tómendegishe sáwlelenedi:
bul jerde φ – termojuplıqtıń ápiwayılastırılǵan matematik modelinen paydalanǵanda termometr menen temperaturanı ólshengen mánisi.
mısal. Silindr kesimi maydanın ólshewde matematik modeller.
Silindr maydanın ólshew zárúr bolıp, bunda ólshew obyektinıń úsh itimallıq variantları bar (2.1.4-súwret).
|
| |
