• §2.4. Tikkeley kóp márte ólshewdiń matematik modeli
    		•

    Uncertaint y




    Download 5,5 Mb.
    bet24/83
    Sana23.01.2024
    Hajmi5,5 Mb.
    #144225
    1   ...   20   21   22   23   24   25   26   27   ...   83
    Bog'liq
    Anıq emes ólshewler

    Kiriw shamaları

    Kiriw shamaların bahalaw

    Kiriw shamalarınıń standart anıqsızlıǵı

    Itimallıqtıń bólistiriliwi

    Basımdı ólshew

    9 kgf/cm2

    -

    -

    Tiykarǵı qátelik

    -

    0,144 kgf/cm2

    Tekis bólistiriw nızamı

    Temperaturalıq qátelik

    -

    0,011 kgf/cm2

    Tekis bólistiriw nızamı

    Diskret qátelik

    -

    0,057 kgf/cm2

    Tekis bólistiriw nızamı

    Y

    9 kgf/cm2






    8- basqısh.
    Usı basqıshda keńeytirilgen anıqsızlıqtı (2.3.3) formulaǵa muwapıq esaplaymız. Ulıwma jaǵdayda keńeytirilgen anıqsızlıq tómendegi ańlatpa menen anıqlanadı:



    (2.3.13)

    bul jerde: k - qamtıp alıw koeffitsienti.
    Payda qılıwshılardı hámmesin tekis bólistiriw nızamına boysınıwın esapqa alǵan halda anıqsızlıq byudjetinde úlesi eń úlken bolǵan eki payda qılıwshılardı salıstırǵanda tabamız.



    (2.3.14)

    bul jerde: - shártli koeffitsient; - anıqsızlıq byudjetinde mánisi boyınsha eń úlken payda qılıwshı (bizdiń mısalda tiykarǵı qáteliktiń payda qılıwshısına tuwra keledi); - anıqsızlıq byudjetindegi mánisi boyınsha eń úlken payda qılıwshiden keyin jaylasqan baha (bizdiń mısalda dikretliktiń (bóliniw mánisi) niń qáteligin payda qılıwshısına tuwra keledi).
    Arnawlı kesteden paydalanıp kiriw shamaların tekis bólistiriw nızamında qamtıp alıw koeffitsientin tanlaymiz (2.3.2 -súwret).
    2.3.2 –keste.
    Kiriw shamaların tekis bólistiriw nızamında qamtıp alıw koeffitsientiniń mánisleri

    f

    0,1

    0,2

    0,3

    0,4

    0,5

    0,6

    0,7

    0,8

    0,9

    k

    1,65

    1,75

    1,82

    1,87

    1,9

    1,92

    1,93

    1,94

    1,94

    Kesteden hám aldınǵı basqıshda esaplanǵan Jıyındı anıqsızlıqtı mánisinen paydalanıp keńeytirilgen anıqsızlıqtı anıqlaymız.



    (2.3.15)

    9- basqısh.
    Ólshew nátiyjesin tómendegi formada jazamız:



    (2.3.16)



    §2.4. Tikkeley kóp márte ólshewdiń matematik modeli
    Tikkeley kóp márte ólshew ámelleri metrologiyalıq ámeliyatda jeterli dárejede kóp baqlanadı. Bunda ólshenip atırǵan belgili bir shamanıń mánisi bir neshe mártebe qaytaldan Tikkeley usulda anıqlanadı. Máselen, mikrometr járdeminde shárcha diametrini bir neshe márte (máselen, 5 mártebe) yakı júdá sezgir tárezi járdeminde tastıń massasın kóp mártebe ólshew (máselen, 10 mártebe) hám t.b
    Bunda ólshew nátiyjelerin qayta islewde eki tiykarǵı waziypa sheshiledi.
    Birinshiden, ólshenip atırǵan shama Y diń alınǵan nátiyjeler tiykarında uluwmalastırılǵan (dúzetilgen) mánisi y anıqlanadı;
    Ekinshiden, bólek gúzetiwler nátiyjeleriniń tájriybelik standart anıqsızlıǵın А tur boyınsha bahalaw ámelge asırıladı.
    Baqlaw nátiyjeleriniń statistik qayta islewde tómendegi ámeller orınlanadı:
    1. Baqlaw (tájriybe) nátiyjeleriniń quramınan qopal qátelik bar bolǵan nátiyjeler shıǵarıp taslanadı.
    2. Baqlaw nátiyjeleri quramınan belgili bolǵan úzliksiz qátelikler shıǵarıp taslanadı.
    3. Ólshew nátiyjesi retinde qabıl qılınatuǵın dúzetilgen baqlaw nátiyjeleriniń ortasha arifmetik mánisi tabıladı:



    (2.4.1)

    bul jerde: - ólshew nátiyjesi retinde qabıl etilgen baha; n - gúzetiwler (tájriybe, ólshewler) sanı; - hár bir bólek gúzetiwler nátiyjesi.

    1. Baqlaw nátiyjesin tájriybelik standart anıqsızlıǵın esaplaw



      (2.4.2)

    2. Baqlaw nátiyjeleriniń (ortasha arifmetik) tájriybelik standart shetlesiwin esaplaw



    (2.4.3)

    bul jerde: - tájriybelik standart shetlesiw bolıp, mánisi boyınsha А tur standart anıqsızlıqqa teń.

    1. B tur boyınsha Jıyındı standart anıqsızlıqtı payda qılıwshılar bahalaw.

    2. Ólshew nátiyjesin B tur boyınsha Jıyındı standart anıqsızlıǵın esaplaw



      (2.4.4)

    3. Ólshew nátiyjesin Jıyındı standart anıqsızlıǵın esaplaw



    (2.4.5)

    9. Berilgen isenimlilik dárejesi menen ólshew nátiyjesin bólistiriw nızamınıń esapqa alǵan halda keńeytirilgen anıqsızlıq anıqlanadı.
    (2.4.6)

    bul jerde:k - qamtıp alıw koeffitsienti.

    1. Ólshew nátiyjesi tómendegi kórinisinde jazıladı



    (2.4.7)



    1-MISAL. Chastotanı kóp márte ólshewde anıqsızlıqtı bahalaw.
    CH3-63 modelindegi elektron-esap chastotomer járdeminde joqarı chastotalı sinusoidal signal Tikkeley kóp márte ólshew ótkiziledi.



    Metrologiyalıq xarakteristikaları (pasport maǵluwmatları tiykarında):
    Sinusoidal signaldı chastotasın ólshew salıstırma qáteligi tómendegi formula menen anıqlanadı:
    Bul jerde:
    - ishki tayansh generatornıń chastotatası boyınsha salıstırma qáteligi, - kvantalaw qáteligi; - ólshenip atırǵan chastota; - esaplaw waqıtı.

    Download 5,5 Mb.
    1   ...   20   21   22   23   24   25   26   27   ...   83




    Download 5,5 Mb.