|
Biologiya páninde salamat turmus mádeniyatina iye boliwdi tarbiyalawdiń wazipaları
|
| bet | 5/24 | | Sana | 30.05.2024 | | Hajmi | 2,98 Mb. | | #257991 |
Bog'liq Шахноза магистр1.3. Biologiya páninde salamat turmus mádeniyatina iye boliwdi tarbiyalawdiń wazipaları
Biologiya páninde salamat turmus mádeniyatina iye boliwdi tarbiyalawdiń wazipalarina tómendegiler kiredi:
--- Adam anatomiyası hám fiziologiyası páni sabaqliq sıpatinda adamniń densawliǵin saqlawda individual rawajlaniwdin basqıshlarina tán bolǵan qásiyetlerin esapqa alǵan halda, mektepke shekem , mektep, joqari oqıw orinlari, orta jas, qartayıw hám ǵarriliq dáwirlerin óz ishine qamtip aladı.
--- Den sawlıq adam organizminiń Adam anatomiyası hám fiziologiyasılıq riwhiy, fizikalıq jaǵdayi hám miynet iskerliginiń teńlesken birligi ekenligin Talabalar sanasında tarǵip etiw.
--- Saw-salamatlıq hárbir adam úshin baxit-dáwlet bolip, óniń miynet ónimdarliǵin, mámlekettiń ekonomikalıq qúdiretin, xalıq abadanshiliǵin támiynlewdiń zárúr shártleriniń biri ekenligin Talabalarǵa úyretiw.
--- Ózbekstan Respublikasında salamat, fizikalıq jaqtan kúshli, bilimli ruwhiy-huquqiy jetilisken, hár tárepleme kamal tapqan shaxsti jetilistiriw.
--- Talabalarǵa sanitariya hám gigiena qaǵiydalarina ámel qiliwdi úyretiw, balalar hám óspirimler organiziminde ósiw hám rawajlanıwdıń buzılıwınıń aldın alıwdı tarǵip etiw.
Adam anatomiyası hám fiziologiyası páninde salamat turmıs mádeniyatina iye boledi tárbiyalawdıń mashqalaları.
Salamatlıq bul biologiyalıq hám socialliq kategoriya degen sureni tolıq tusindiriledi.
Salamatlıqtı qalıplestiriw mexanizmleri úyreniledi.
Hár bir adamnıń konstituciyasın payda etiwshı kórsetkishlerin anıqlaw jollari usiniladi hám úyreniledi
Hár qıylı Konstitutcional formaǵa iye bolǵan adamlarda hár qıylı keselliklerdiń payda bolıw faktorların hám fizikalıq iskerliginiń rawajlanıwı hám kórinis beriwin aldinnan prognoz qila biliw.
Adamlardiń sanasına fizikalıq tárbiya menen shuǵillaniwdiń hám usi boymsha toliq bilimlerge iye boliwdiń áxmiyeti jonindegi tusiniklerdi sińdirip bariw
Fizikalıq tárbiya hám sport penen shuǵillaniwdi awladlardiń turmis tárizine aylandiriw, óz salamatliǵin bekkemlew hám saqlaw jolinda ámelge asirilatuǵın sharalardiń orinlaniwinda joqari tájiriybege iye boliwdi támiyinlew.
Ziyanli ádetler salamatlıqtiń buzǵinshilari degen suren asirese jas áwladtin sanasına sińdiriliwi, temeki shegiw, náshebentliK alkogolizm siyaqli ziyanli ádetlerge tán jeke densawliqqa ziyan keltirmesten bálki, shańaraqti buziwǵa sebepshi bolıwın bunday adamlardiń jámiyette óz ornin joytatuǵunin hár-qıylı jinayatlarǵa qol uratuǵun misallar arqali korsetiw. XX ásirdiń shumasi dep atalǵan AIJS /SPlD keselliginiń náshebentlik hám basqada ziyanli adetler arqali kelip shıǵıwin hám usi kesellikler menen guresiw jollarin korsetiw.
Adam anatomiyası hám fiziologiyası páninde salamat turmus mádeniyatin tarbiyalaw lekciyalar esitiw hám ámeliy sabaqlar otiw menen ozlestiriledi. Adam anatomiyası hám fiziologiyası páninde salamatlıqti bahalawda keń qollanilatuǵın kerekli hám zárur bolǵan metodlar usıniladı:
Antropometriya.
Somatometriya hám somatoskopiya. -korsetilgen usillar járdeminde adammń fizikalıq rawajlanıw dárejesi anıqlanadı.
Organizmniń funkcional kórsetkishlerin anıqlawshı usillar.
Júrek qan tamirlari sistemasıniń hizmetin tekseriw maqsetinde qollanilatuǵın usillar.
Pulsti anıqlaw hám sanaw.
arterial qan basimin ólshew.
V) elektrokardiografiya.
G) veloergometriya PWCi30 PWCi50 PWCi70 testleri járdeminde fizikalıq iskerlikti tekseriw.
Dem alıw sistemasında:
dem alıw isshilligin anıqlaw.
Ókpeniń dem alıw sıyımlılıǵın anıqlaw.
|
| |
