• 3.2. “Seljuqiyler ma’mleketinin’ XIV-XV a’sirdegi social-ekonomikaliq, siyasiy jag’dayi” temasi boyinsha prezintaciya islep shug’iwdin’ pedagogic texnologik qurami
  • I bap. Umsaniyler imperiyasinin’ payda boliwi ha’m a’skeriy atlanislari … … … … … … … … … … …




    Download 14,24 Mb.
    bet12/18
    Sana16.07.2024
    Hajmi14,24 Mb.
    #267707
    1   ...   8   9   10   11   12   13   14   15   ...   18
    Bog'liq
    ROZA PQJ @023

    Tálim texnologiyası - pedagogikalıq texnologiyanıń ilimiy aspektini belgilew ushın qollaniladi. Bul (pán predmeti), ―texnik hám insan resurslarin hám de olardıń óz aldına tálim formaların optimallastırıw wazıypasın esapqa alǵan halda sabaq beriw procesi“
    Pedagogikalıq texnologiya - bul tálimdi texnologiyalastırıw salasında pedagogikalıq ha’diyseler hám processlerde qollanılatuǵın túsinik.
    Pedagog –texnologtin’ stilistikashidan (metodisttan) parqı :
    • tajiriybe ótkermeydi: ol anıq belgilengen nátiyjeler menen jumıs isleydi;
    • ma'lum múddette hám talap boyınsha qoyılǵan maqsetti ámelge asırıwda gu’man tuwdırmaytug’in , tek ǵana tiykarlanǵan tálim modeline tayanadi;
    • ta'lim maqseti qoyılǵannan keyin, pedagogikalıq wazıypalar anıq belgilengennen keyin, shamalang’an oqıw nátiyjeleri qálipleskennen keyin hám tálim procesiniń ketiwi boyınsha qoyılǵan talaplardan soń ǵana háreketti baslawı múmkin..
    Házirgi waqıtta Ózbekstanda jáhán tálim maydanına kiriwge jóneltirilgen jańa tálim sisteması payda boldı. Bul process menen bir waqıtta pedagogikalıq oqıw -tárbiya procesiniń teoriyası hám ámeliyatında sezilerli ózgerisler júz bolıp atır.
    Házirgi waqıtta pedagogikalıq sózlikte pedagogikalıq texnologiya túsinigi bekkem o'rnashgan. Ádebiyatlarda onlag’an ta’riyplerdi ushıratıw múmkin. Olardıń geyparaların qaray óteyik. Atap aytqanda, pedagogika páni hám ámeliyatında «pedagogik texnologiya», «ta'lim texnologiyasi», «o'qitiw texnologiyasi» sıyaqlı atamalardan keń paydalanılıp atır. Tómende olardıń geyparaların kórip shıǵamız :
    Texnologiya”- grekshe eki sózden - “texnos” (techne) - uqıp, kórkem óner ha’m “logos” - pán, táliymat sózlerinen shólkemlesken. Bul ańlatpa házirgi kúnde zamanagóy texnologiya procesin tolıq xarakteristikalap bere almaydı.
    3.2. “Seljuqiyler ma’mleketinin’ XIV-XV a’sirdegi social-ekonomikaliq, siyasiy jag’dayi” temasi boyinsha prezintaciya islep shug’iwdin’ pedagogic texnologik qurami
    Texnologiya degende subiekt tárepinen obiektke kórsetilgen tásir nátiyjesinde subiektte sapa ózgeriwine alıp keliwshi process túsiniledi. Texnologiya mudamı zárúrli qurallar hám sharayatlardan paydalanıp, obiektke jóneltirilgen maqsetli ámellerdi arnawlı bir izbe-izlilikde orınlawdı názerde tutadı. Texnologiya qandayda bir bir zattı jaratıwdı arnawlı bir izbe-izlik hám tártipte ámellerdi orınlaw procesi bolıp tabıladı. Bul túsiniklerdi oqıw procesine kóshiretuǵın bolsaq, oqıtıwshı (pedagog ) nıń oqıtıw quralları járdeminde oqıwshı (student) lerge arnawlı bir izbe-izlikte, tártipte hám sharayatlarda kórsetken sistemalı tásiri nátiyjesinde olarda jámiyet ushın zárúr bolǵan hám aldınan belgilengen social sapalardı intensiv tárzde qáliplestiriwshi socialliq hádiyse, dep tariyplew múmkin.

    Download 14,24 Mb.
    1   ...   8   9   10   11   12   13   14   15   ...   18




    Download 14,24 Mb.

    Bosh sahifa
    Aloqalar

        Bosh sahifa



    I bap. Umsaniyler imperiyasinin’ payda boliwi ha’m a’skeriy atlanislari … … … … … … … … … … …

    Download 14,24 Mb.